Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Kodanikuorganisatsioonid - sarnased materjalid

noortekeskuse, organisatsioon, force, iseennast, kontsert, omandanud, hine, juhendaja, koost, avamine, muusika, kajastati, muudatus, korraldama, veebruaris, place, gisel, algatus, erakool, toetub, kodanikuorganisatsioonid, tteid, kolisid, eldud
thumbnail
5
docx

Kodanikuorganisatsioonid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Autotehnik At-12A Jaan-Sander Kalbus KODANIKUORGANISATSIOONID essee Juhendaja:Siimo Lopsik Pärnu 2015 1 Sisukord 1.Pärnu loomade varjupaik 2.Paikre prügila 2 Pärnu loomadevarjupaik Varjupaikade mittetulundusühing loodi 2007. aasta alguses. Varjupaikade MTÜsse on koondunud viis kodutute loomade varjupaika üle Eesti: Pärnu, Viljandi, Virumaa, Võru ja Valga. Ühingu juhatus on kolmeliikmeline. Sinna kuuluvad Birjo Piiroja, Merike Torm ja Triinu Priks.

Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Kodukandi kodanikuorganisatsioonid

PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Essee Kodukandi kodanikuorganisatsioonid Juhendaja: Siimo Lopsik Valmistaja: Jans Arjuõe Pärnu 2013 Sisukord 1. Pärnu kodutütred 2. Pärnu loomade varjupaik 3.Pärnu Shalomi abikeskus Pärnu kodutütred Kodutütarde organisatsiooni liikmeks võib olla iga Eesti Vabariigi naissoost kodanik, kes tunnustab kodutütarde seadusi ja kombeid ning talitab nende järgi. Kodutütarde reeglid: · 1

Ühiskond
119 allalaadimist
thumbnail
8
odt

KODANIKUORGANISATSIOONID MÄRJAMAAL

Sipa naisselt oma nobetate näppude abiga valmistavad seltsi käsitöönäituseid ja annavad edasi oma käsitöö- ja õmblemisoskusi; Riina Paisu tegeleb siiditrüki, savi, vitraažiga ning koob kangastelgedel suurepäraseid kaltsuvaipu; Egle Niinemets on aktiivne kaasaaitaja. Ansamblis "Cantare" laulavad naisseltsi liikmed Helja Kivastik ja Egle Niinemets, ansamblis "Hõbelõng" Koidu Metsaäär, Aili Järitsa, Helle Pärn, Helja Kivastik, Linetantsu juhendaja Gairy Salk on samuti naisseltsi liige, tema tantsurühma kuulub naisseltsi naistest Riina Paisu. Balaitiinotantsu harrastavad Gairy Salk, Riina Paisu. Naisseltsi raamatupidaja Urve Murumets on Sipa raamatukoguhoidja. Minu arvates on Sipa Naisseltsi suguseid seltse just vaja sellistele väiksetele kohtadele nagu Sipa. Nad korraldavad väikestes kohtades üritusi ja näitusi. Nad tegelevad naistöödega nagu kästitöö. Nad

Ühiskond
4 allalaadimist
thumbnail
10
ppt

Kodanikuühiskond

Kodanikuühiskond · Ühiselu valdkond, kus inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit (seltsid, ametiühingud, ühingud, ühistud, liidud) · Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimuseks on seadustele tuginev valitsemine ja kodanikuõiguste ja -vabaduste tunnustamine. Kodanikualgatuslikke organisatsioone on kolme liiki: · mittetulundusühingud (MTÜ) ­ korteriühistu, usuühing, kultuuriühing jne 2001 Eestis 13 666 tk · sihtasutused (SA) ­ millegi konkreetse jaoks, 371 tk nt Integratsiooni Sihtasutus, Avatud Eesti Fond, saavad tegutseda ka haiglad ja õppeasutused. · seltsingud ­ mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita · Erakorralisel juhul võib kodanikuühenduse tegevus võtta ka äärmuslikuma vormi protestiavaldustes ­ vägivallatud meeleavaldused, protestikirjad, Balti kett, Fosforiidisõda, Laulev Revolutsioon. · Miks peab kodanik olema aktiivne? · asjatundlik vastuvaidlemine ja avalik prote

Ühiskonnaõpetus
84 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Koolituskorraldus organisatsioonis

Arendamine / Koolitamine (koolitajate, juhendajate, meetodite valik, teostamine); Tulemuste hindamine (küsimustikud, intervjuud, vaatlused, enesehindamised, diskussioonid, mõõtmised) · Isikliku arenguplaani eesmärgiks on arendada töötaja kompetentside portfooliot süstemaatilisel viisil ­ sisaldab arendamist vajavate kompetentside loetelu koos prioriteetide, arengueesmärkide, -tegevuste, tulemuslikkuse hindamise kriteeriumite ja ajakavaga · Õppiv organisatsioon omab toetavat keskkonda ja süsteemset harjumust teadmiste ja oskuste loomisel, hankimisel ja jagamisel Arendusmeetodid Aktiivõpe Aktiivõppe meetodid põhinevad tähendusliku kogemuse omandamisel läbi praktiliste tegevuste mõtestamise koolitaja poolt. Aktiivõppe kaudu saab näitlikustada elus toimuvaid protsesse, nt meeskonnakoolitus E-õpe (s.h audiovisuaalsed meetodid) E-õppe all mõeldakse õpetamist osaliselt või täielikult arvuti ja interneti abil. Lisaks

Organisatsiooni juhtimine
5 allalaadimist
thumbnail
56
pdf

“NOORTE TERVISTAV PUHKUS 2005”

3. Eksamineeritav, kellel on keskharidus, esitab 2005. a kevadel esitasid Eesti Noorsootöö Kes- eksamikomisjonile järgmised dokumendid: kusele (ENTK) taotlused koos programmiga noorte- 1) koopia haridust tõendavast dokumendist; laagrite juhtidele ja kasvatajatele koolituste läbi- viimiseks 9 õppeasutust ja organisatsiooni: JRK ORGANISATSIOON KOOLITUSTE ARV OSAVÕTJAD 1. Viljandi Kultuuriakadeemia 2 (1 tudengitele) 34 2. MTÜ Noorsootöö ja Noorsoohariduse Ühing 5 (1 laagrijuhtidele) 193 3. TÜ Narva Kolled 3 (1 tudengitele) 74 4

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Praktika aruanne - noortekeskus

töös kokku puutuma, milline on noorsootöötaja tavaline tööpäev. Teiseks luua endale ettekujutus sellest tööst, sest ise olen sellest vähe teadlik. See praktika näitab, kas tahan seda eriala õppida või mitte. JÄRVE NOORTEKESKUS Õppe- ja tegevuskeskkond 1) Milline on asutuse asukoht, hoone ümbrus, mängu-või tegevusväljak(ud), üldine mulje? Järve noortekeskus asub just mitte väga hea ligipääsetavusega. Noortekeskuse kõrval asub vaid rongijaam, bussipeatused jäävad umbes 300 meetri kaugusele. Koolid ja suuremad kaubanduskeskused jäävad paari kilomeetri kaugusele. Hoone ise on väike, ilus ja väga hubane. Noortekeskusel on väike aiaga piiratud õueala, mida saab kasutada erinevate tegevuste läbiviimiseks. 2) Milline on asutuse eripära? Noortekeskuse pärliks on teisel korrusel asuv meediaruum, kus on vahendeid erinevate

Alternatiivpedagoogika
118 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

) Sotsiaalne liikumine ­ erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. ­ feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused ­ killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades. Partei aluseks on suurem kogu ühiskonda haarav maailmavaade ja programm. Parteide klassifitseerimine a) tegevushaarde järgi · kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei · massipartei - enamus aktiviste ja liikmeid on väljaspool parlamenti · laiahaardepartei, populistlik partei - kaadri- ja massipartei sümbioos, s.t. et

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ühiskond - inimeste kooselu vorm

Kirjutatud normid (tavad ja moraalinormid) ­ kujunevad välja aastakümnete ja ­sadade jooksul, nende juured on rahva kultuuris ja kommetes. Tava ­ ajalooliselt kujunenud käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist teatud olukorras. Moraalinorm ­ eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik ­ toimib vaid siis, kui seadused on avalikud. Riik ­ sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. Põhitunnused: rahvastik, territoorium, iseseisev avalik võim. Riigi territoorium ­ maaala, mis allub riigi võimule. Rahvastik ­ moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutuselt elavad inimesed. Kodakondsus ­ rahvastiku poliitilise tõlgendamise alus. (kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta inimesed)

Ühiskonnaõpetus
204 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Nüüdisühiskond

Õigusnorm on õiguslausena formuleeritud käitumiseeskiri, mille ülesanne on anda piisavalt üldised, kättesaadavad ja mõistetavad reeglid, mille alusel kodanikud ja kohtunikud saavad määrata probleemi lahendamise viisi. Õigusnormid liigitatakse avaliku ja eraõiguse normideks ning nende üksikharude normideks. Põhiseadus on vaid normatiivne tuum, mida ümbritsevad asjakohased lisadokumendid ja kokkulepitud poliitilised normid. 7. Riigi mõiste. (lk.31) Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Kui lähtuda võimu teostamisest, siis komplitseeritumates ühiskondades vajab võim enda teostamiseks riiki ­ riik on võimu teostamise aparaat. Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. Riigiks nimetatakse universaalset eraldiseisvat poliitilist üksust. Riigi tunnused:

Ühiskonnaõpetus
193 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kokkuvõte (kodanik, demokraatia erinevad vormid, erakonnad)

Erakondade ja survegruppide erinevused ­ Erakonnad tahavad luua poliitikat (tulla võimule), kuid survegrupid vaid mõjutada (avaldavad survet võimulolijatele). Programmi ulatus erakondadel haarab kõiki valdkondi, kuid survegrupil on keskendunud ühele valdkonnale. Sihtgrupiks on erakondadel valijaskond, kuid survegrupil võimueliit. Teavitamise viisiks on erakondadel tähelepanu meedias, kuid survegruppidel lobism. Survegruppide liigid ­ kategooriakaitse grupid ­ organisatsioon või ühendus, mis kaitseb kindla sotsiaalse kategooria (põllumeeste, naftaärimeeste) huve. Huvituvad elu- või äritingimuste parandamisest. (tarbijate liidud-info kaupade kohta). Edendamisgrupid ­ on pisut hägusem organisatsiooni ja liikmete poolest. Tekivad kodanikualgatusel, tegelevad väärtuste või tegevustega, mis on kasulikud kogu ühiskonnale (ühisteenused). Nende mõju poliitikale ­ kaudne surve-(edendamisgrupid) avalik arvamus

Ühiskonnaõpetus
118 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

fikseeritud määruste ja otsustega . Tava on ajalooliselt stiihiliselt kujunenud käitumisreegel mis reguleerib inimese käitumist teatud olukorras. moraalinorm on eriliselt stabiilne kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub. Õigusriik ­ õigusteaduslik termin demokraatliku riigi tähistamiseks , õigusriik toimib vaid siis, kui seadused on avalikud ja kättesaadavad kõigile. RIIK . Riik on sisemiselt korrastatud avalikõiguslik organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldamise nimel. ( põhitunnused : rahvastik ,territoorium ,iseseisev avalik võim ) . Riigi territooriumina käsitletakse maaala mis allub riigi võimule . Riigi elanikkonna ehk rahvastiku moodustavad riigi territooriumil alaliselt või ajutiselt elavad inimesed. Etnograafiliselt jagatakse rahvastik rahvustunnuse alusel põhirahvuseks ja rahvusvähemuseks .

Ühiskonnaõpetus
690 allalaadimist
thumbnail
50
docx

TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS

Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu................................................

Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

puudumine. Anoomia ja sotsiaalsete sidemete puudumine võib põhjustada enesetappe, sest indiviidil puudub vaimne tugi, et oma probleemidega hakkama saada. Surkheim on rõhutanud, et ühtviisi ohtlikud on inimsuhete üleliigne regulatsioon kui ka üleliigne autonoomia. Ülim regulatsioon ja isiksuse allasurumine on iseloomulik usufanatismile, tööstusühiskonda ähvardas aga just egoism, mis võib üshikonna koost lagundada. Suurt tähelepanu on pälvinud Durkheimi tõestus, et enesetappude määr sõltub mitte bioloogilis-psühholoogilistest, vaid sotsiaalsetest teguritest. Demokraatia printsiibid ja väärtused Demokraatia ­ valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatia põhimõtted: Kõrgeima võimu kandja ning allikas on rahvas

Ühiskonnaõpetus
839 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Ühiskond ja selle areng

1. Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: · Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. · Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. · Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. · Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. · Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktor

Ühiskond
48 allalaadimist
thumbnail
58
docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

olles neid ellu viies. Survegrupp taotleb aga valitsuse või poliitikute mõjutamist väljastpoolt, ilma ise võimul olemata. Erinev on ka erakonna ja survegrupi programmiliste nõudmiste ulatus. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, alates näiteks välispoliitikast ja lõpetades perepoliitikaga. Survegrupp keskendub aga mingile ühele valdkonnale või probleemile – näiteks keskkonnahoiule või kodumaise põllumajanduse toetamisele. Erakonnal on alati kindel liikmeskond ja organisatsioon koos põhikirjaga. Enamiku survegruppide puhul on see samamoodi, kuid esineb ka niisuguseid ühendusi, mille liikmeskonda on raske määratleda. Näiteks AIDS-i vastastes kampaaniates osaleb sadu inimesi, kes pole ühegi organisatsiooni või ühenduse liikmed. 6.2 Survegruppide liigid Survegruppide spekter on palju mitmekesisem kui erakondade oma. Nad võivad erineda üksteisest oluliselt oma organisatsioonilise ülesehituse, liikmeskonna arvukuse ja tegevusmeetodite poolest

Ühiskond
11 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ühiskonnaõpetuse konspekt + kordamisküsimused

võimul olemata. Erakonna programm katab kogu valdkondade spektri, survegrupi oma aga ainult teatud valdkonna või probleemi. Erakonnal on kindel liikmeskond, enamasti on see ka survegruppidel. Survegruppe liigitatakse: kategooriakaitsegrupid (kaitsevad kindla sotsiaalse kategooria huve, nt põllumehed, naftaärimehed jne. Huvituvad eeskätt enese elu- ja äritingimuste parandamisest); edendamisgrupid (liikmeskond ja organisatsioon hägusam, edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, tekivad kodanikualgatuse põhjal). Survegruppide otsene surve- püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid, tippametnikke. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujundamine- artiklite avaldamine ajalehtedes, reklaamikampaaniad. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui ka survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. 20

Ühiskonnaõpetus
110 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Personali juhtimine ja organisatsiooni käitumine

ja rakendada. Inimeste organisatsioonilise käitumise analüüsimisel on otstarbekas keskenduda viiele aspektile: individuaalsus, grupid, organisatsiooni ülesanded ja tehnoloogia ehk töö teostamise vahendid ja võtted, organisatsiooni ülesehitus ning organisatsiooni keskkond. Psühholoogia-alased teadmised ja uurimused võimaldavad täpsemalt analüüsida kahte esimest--individuaalsust ja gruppe organisatsioonis. Üksikisikule ja gruppidele annab organisatsioon raamistiku, mis võimaldab tegevust kooskõlastada. Mida suurem on indiviidide, gruppide ja organisatsiooni vajaduste ja eesmärkide ühisosa, seda liht- sam on korrastust luua. Organisatsiooni saab muuta tegusamaks, kui inimesed saavad oma psüühilisi omadusi ja võimeid paremini kasutada (joonis 1.2.). Joonist 1.2 võib vaadelda kui raamistikku organisatsioonilise käitumise analüüsile. Juhtimise käsitlus makrotasandilt Baasteadused

Majandus
107 allalaadimist
thumbnail
17
docx

ÜHISKONNAÕPETUS KOOLIEKSAM

Ka tänapäeval on mõningad piirangud: ·tervisepiirang ­ valimisõigusest on ilma jäetud kohtuotsusega teovõimetuks tunnistatud inimesed. ·kodakondsuse piirang ­ riigi parlamendi valimisest saavad osa võtta inimesed, kellel on selle riigi kodakondsus. Kodakondsuseta inimesed nendest valimistest osa ei võta, kuid kohalike omavalitsuste valimisel võivad nad osaleda. ·Valimised on vabad ­ iga legaalselt tegutsev kodanik, partei või organisatsioon võib üles seada oma kandidaadi. Riikliku valimiskomisjoni ülesanne on kontrollida, kas esitatud dokumendid vastavad nõuetele. Saadiku koha pärast võistleb mitu erinevate vaadetega inimest, toimub konkurents parteide vahel. Hääletajaid ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada ja valimispäeval on keelatud valimiste propaganda. ·Valimised on ühetaolised ­ lähtutakse eelkõige sellest, et valimistulemusi mõjutab valimiseelne kampaania

Ühiskond
28 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Ühiskonnaõpetus 1, 2 ja 3 peatükk (kõige olulisem)

1 peatükk NÜÜDISÜHISKOND (kõik oluline lühidalt ) nüüdisühiskond ­ tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine Indusstriaal ehk tööstusühiskond ­ tööstuspöörde tulemusel kujunenud ühiskond, mida iseloomustas tööstusliku tootmise domineerimine majanduses ning tööhõives postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond ­ tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teenidussektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur infoühiskond ­ arenenud postindustriaalne ühiskond, mida iseloomustab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) laialdane kasutamine majanduses, valitsemises ning igapäevaelus; kujunes maailma arenenud piirkondades 20. sajandi viimasel veerandi

Ühiskonnaõpetus
82 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Ühiskonnaõpetuse eksam I osa

Kuningavõimule alluti vanasti sageli traditsioonide jõul. Dünastia, kes maad juba sajandeid oli valitsenud, evis rahva hulgas ka autoriteeti. Sellist ühe konkreetse valitseja või isiksusega seotud võimutruudust võib kohata tänapäevalgi. Niisuguseid juhte, kes omandasid ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele, nimetatakse karismaatilisteks liidriteks. Karismaatiline võim on ajaloos omandanud mitmesuguseid väljundeid, karismaatiliste poliitikute näitena nimetatakse Leninit, Hitlerit, Churchilli, Castrot, Mahatma Gandhit, Martin Luther Kingi. Nüüdisühiskonnas on liidri karismast olulisemaks võimule kuuletumine põhjuseks mõistuslikud kaalutlused. Näiteks maksavad peaaegu kõik kodanikud ja firmad ausalt oma makse, sest nad mõistavad, et saadavat tulu kasutatakse olulisteks vajadusteks

Ühiskonnaõpetus
864 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühiskonnaõpetus

Nt saklaste, eesotsas Hitleri suhtumine juutidesse. Millised ohud peidab endas mitmekultuuriline maailm? Etnotsentrism aitab säilitada oma rahvuslik identiteet, aga see mitte ainult takistab kultuuridevaheliste suhete arengut, vaid äärmuslikes olukordades viib ka vägivallani. Ühed rahvad hakkavad teiste rahvuste suhtes vaenulikkust üles näitama, hakkavad oma reeglid ja väärtushinnangud teistele peale suruma, oma rahva hädades teisi rahvusesindajaid süüdistama. Mis organisatsioon on Rooma klubi ja millega see tegeleb? (maailma globaliseerumine) Rooma Klubi on 1968. aastal Roomas asutatud mõttekoda. See on grupp teadlasi, ökonoomikuid, majandusinimesi, kõrgetasemelisi avaliku sektori töötajaid, valitsusjuhte ja endisi valitsusjuhte üle maailma. Rooma Klubi uurib tänaseid globaalseid probleeme ja võimalikke tulevikutsenaariume, mõistmaks mis on toimumas, ning soovitamaks tegutsemist mitmetel tasanditel - indiviidist kuni valitsusteni

Ühiskonnaõpetus
64 allalaadimist
thumbnail
2
docx

HISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS .

1. ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Süsteem on tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Majandus on valdkond mille moodustavad tootmine ja kauplemine.Majanduses on suhete aluseks tulu. Poliitika hõlmab riigi toimimistkorraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega.Poliitikas on suhete aluseks võim. Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja-ühendused.( MTÜ,SA ) Nende eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvust.Tugev kodanikuühiskond on ka oluline demokraatia tagatiseks, sest kontrollib ,piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis p�

Ühiskond
2 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Nüüdisühiskond

ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond ­ Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenen

Ühiskond
6 allalaadimist
thumbnail
19
docx

ÜHISKOND: Nüüdisühiskond

ÜHISKOND Nüüdisühiskond Ühiskond ­ Inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Ühiskonna tunnuseks on kultuur. Tänapäeval eristatakse kaht tüüpi ühiskonda: avatud ja suletud ühiskonda. 1. Avatud ühiskond - sallib mitmekesisust, individuaalsust, on avatud muutustele ja tunneb huvi teaduse vastu. 2. Suletud ühiskond - riigi korralduselt totalitaarne: ta taotleb ühetaolisust (terviklikkust), mis oleks täielikult riigile allutatud. Nüüdisühiskonna kujunemine ( industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond ). Industriaalühiskond - ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalühiskond ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenen

Ühiskonnaõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Ühiskonna arvestus

Ühiskonna arvestus · Ühiskond ­ inimeste kooselu vorm Vanus ­ 4-5 miljonit aastat · Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. · Inimeste kooselu vormid : 1) Inimkari 2) Sugukond 3) Naaberkogukond 4) RIIK ­ organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste ja kõige muuga. · Ühiskonna arengu etapid... 1) Agraarühiskond : - Tähtsaim ressurss ­ maa - Peamised otsustajad ­ maaomanikud - Peamised töötegijad ­ talupojad - Peamine töövorm ­ käsitöö - Levinud riigivorm ­ absolutistlik kuningriik - Valitsuse roll ­ tagada riigi julgeolek, siseriiklik kord - Perevorm ­ suurpere - Valitsev majandamisviis ­ naturaalmajandus

Ühiskonnaõpetus
137 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Sotsiaalne side ja demokraatlik valitsemine

suunatud filosoofia, traditsiooniline kultuur hoiab minevikupärandit ja vanu kombeid.Postmodernismi põhijooned: postmodernism on modernismi vastand, vaid üks idee-väärtuste suhtelisus-on postmodernismis leidnud edasiarendust, postmodernismi põhitunnuseks on kultuurilise pessimismi tugi, ühtseid ja universaalseid väärtusi pole olemas.Sotsiaalhoolekanne-tervishoiu ja hariduse kohustused olid kirikul, perekonnal või külal.Riik-sisemiselt korrastatud organisatsioon, mis tegutseb sihipäraselt ühiskonna vajaduste rahuldaiste nimel.Riigi tekkimise eeldused: Varandusliku ebavõrdsuse tekkimine,tööjaotuse kujunemine,kirjaliku õiguse olemaolu.Riigi 3 põhitunnust: Territoorium-maapind, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi.Elanikkond- kodanikud,välismaalased,kodanikukondsuseta isikud.Suveräänne riigivõim-riigiorganite süsteem.Riigile spetsiifilised jooned: Riigivõimu otsus on kohustuslik, ainuõigus välja

Ühiskonnaõpetus
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Inimeste õigused, kohustused ja vabadused

Kohtukaasistuja ­ EV kodanik, kes aitab kohtunikku otsuse langetamisel. Ombudsman ­ õiguskantsler. Apellatsioon ­ kohtuotsuse edasi kaebamine ringkonnakohtusse ehk teise astme kohtusse. Kassatsioon ­ kohtuotsuse läbivaatamine riigikohtus ehk kolmanda astme kohtus. Süüalune/kohtualune ­ oletatav kuriteo või õigusrikkumise toimepannud isik. Kannatanu ­ isik, kellele on kuriteoga tekitatud kahju. Ametiühingud ­ mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitseks. Kodanikuosalus ­ inimese omaalgatuslik kaasalöömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon ­ korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Isikupuutumatus ­ õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata (orderita).

Ühiskonnaõpetus
140 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ühiskonna sidusus

KORDAMINE 2. ÜHISKONNA SIDUSUS õp. lk. 29-59 2.1. Ühiskonna mõiste ja põhikomponendid Ühiskond-suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis Avatud ja suletud ühiskond. Ühiskonna struktuur-Esimene ehk avalik sektor (riigi- ja omavalitsusasutused) Teine ehk erasektor (eraettevõtted) Kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja -ühendused Pluralism ehk mitmekesisus on ühiskonnale loomulik Ühiskonna sektorite eraldatus ja läbipõimumine- Tulundussektor: Erasektor-Eraettevõtted (AS, pangad, OÜ) Avalik sektor-Riigiettevõtted (raudteed, post, televisioon, energiavõrgud) Mittetulundussektor: Erasektor-Kodanikuorganisatsioonid (Huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused) Avalik sektor-Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ­ametid (Koolid, haiglad, pensioniametid, kodakonsus- ja migratsio

Ühiskonnaõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Ühiskond, poliitika

Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum. 5. Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid. 6. Moraal – Moraalinormide kogum – ühiskonnas üldtunnustatud põhimõtete kogum. 7. Kodanikuühiskond – Ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja – ühendusi. 8. Eraelu – Iga indiviidi isiklik elukorraldus : perekond, kodu, usutunnistus, huvialad. 9. Riik – Organisatsioon, mille tunnusteks on oma territoorium, rahvastik ja avalik võim. 10. Kommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on postiühendus ja tehnika abil vahendatud suhtlus. 11. Massikommunikatsioon – Suhtlemine, mille omadusteks on kiire edastamine, avalikkus ja kättesaadavus, lai tarbijaskond ning passiivne tarbimise osalus. 12. Tsensuur – Riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete,

Ühiskond
18 allalaadimist
thumbnail
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

Eestis: Esimese maailmasõja ajast 1920. aastateni. - Professionaalsete organisatsioonide asutamine: ajakirjandus hakkab funktsioneerima sotsiaalse institutsioonina. Ajakirjanikud eralduvad teistest elukutsetest kui omaette grupp ­ tunnetatakse professionaalset identiteeti. Kerkib küsimus, keda võib nimetada ajakirjanikuks. Ilmuvad erialase pädevuse, hariduse ja ametioskuste nõudmised. Eestis eriti selgelt 1930. aastail. - Professionaalselt kontrollitav ajakirjandus: elukutset esindav organisatsioon on küllalt tugev, et selgelt määratleda ja kaitsta oma liikmete huvisid. Teataval määral kontrollitakse alalepääsu, on olemas eetikareeglid. Seda ajajärku Eestis ei ole olnud ­ ajakirjandus ei ole olnud iseseisev sotsiaalne institutsioon, kuna murrang Eesti ajakirjanduse arengus tuli seoses 1940. aasta okupatsiooniga. Nõukogudeaegset ajakirjandust ei saa vaadelda kui professionaliseeruvat ajajärku, sest selleks puudus elementaarne tingimus ­ sõnavabadus e demokraatia.

Sotsiaalteadused
67 allalaadimist
thumbnail
192
pdf

NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT

(2) Eksami sooritamist tõendava tunnistuse vormi ja eksami korra kehtestab ENTK direktor, kooskõlastades nimetatud dokumendi Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonnaga. (3) Eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksami teoreetiline osa on kirjalik. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksami tegija vastab õigesti vähemalt 80 protsendile küsimustest ja sooritab edukalt praktilised ülesanded. § 7. Üleminekusäte Isikud, kes on omandanud haridusministri 5. aprilli 1999. a määruse nr 24 «Noortelaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuete kinnitamine» (RTL 1999, 63, 840; 2000, 43, 609) alusel väljastatud tunnistuse käesoleva määruse jõustumisele eelneva viie aasta jooksul, peavad sooritama käesolevale määrusele vastava tunnistuse saamiseks eksami järgmiselt: 1) noortelaagri juhataja, kes on töötanud määruse jõustumisele eelneva viie aasta

Amet
36 allalaadimist
thumbnail
25
docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Taasiseseisvunud Eesti presidendid Autor :Liis Pibre Ju hendaja :Urve Veinmann Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus Lk 1 2. Lennart Meri Lk 2-15 3. Kokkuvõtteks Lennart Merest Lk 16 4. Arnold Rüütel Lk17-20 5. Toomas-Hendrik Ilves Lk 21-22 6. Hinnang president Ilvesele ajalehtedes Lk 23-24 7. Lõpetuseks Lk 25 8. Kasutatud kirjandus Lk 26 Sissejuhatus Taasiseseisvunud Eestil on olnud 3 presidenti: Lennart Meri ; Arnold Rüütel ja Toomas- Hendrik Ilves. Nad on oma käejärgi kujundanud Eestit. Neil kõigil on olnud erinev saatus mis on mõjutanud nende iseloo

Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun