Mehed, kes teavad mida nad tahavad, julgevad seda endale ja teistele ausalt öelda. Partnerid, kes panevad asjadele õiged nimed, kelle peale nende naised ja lapsed võivad loota, et nende üle saaksime alati uhked olla .Sest olla isa ja mees tähendab palju rohkem, kui olla lihtsalt isane. Arvan et tegelikult on aeg, et eesti mehed julgeksid oma häbistava selgrootuse ära heita ja riietuda selle kordumatu väärikusega, mida annavad vaid otsusekindlus, vastustusvõime ja ausus, kodanikujulgus ja õiglane meel. Et nende pojad võiksid kunagi uhkusega öelda: minu isa nimi on see ja see. Ta oli mulle hea isa, ta armastas mind ja kaitses mind ning ma tahan saada just selliseks nagu tema.
alasid endale (Malviini saarte nime all) 4. Prantsusmaa · riik taastati tänu vastupanu- liikumisele Charles de Gaulle · sisepoliitilised probleemid: - kommunistide populaarsus - tihedad valitsuskriisid · 1968. a. rahutused 1968 · 1968. a. rahutused (M. Kurlansky "1968") - Pole kunagi olnud aastat, nagu seda oli 1968, ning on ebatõenäoline, et ealeski veel sellist tuleb. - Mässati erinevate asjade vastu (nt L-Berliinis USA vastu!) - Tegurid: 1) kodanikujulgus; 2) täiesti uus põlvkond; 3) vihati sõda; 4) televisioon. - See oli põlvkond, kes väiksena kuulis lugusid Auschwitzist, ...; vanem põlvkond õigustas Hiroshimat - 1968. a. tulid sõnavarasse "must", "palestiinlane", "yippie". - Eeskuju hakati võtma töölisklassist. - Toimus esimene südamesiirdamine (irooniline!) - Esimene aasta, kui Hollywoodil vabadus vägivalla kujutamisel. - Samas: MLKi tuli põlata seepärast, et oli jõukast perest pärit.
- Julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks 16. Poliitiline sotsialiseerumine - Toimub pigem teisme-ja täiskasvanueas - Määrab meie osalemisaktiivsuse 17. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on: - Inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud, subjektsuse - Institutsioonid, mis edestavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta - Kool 18. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad: - Teadmised poliitikast - Oskused poliitikas osalemiseks - Kodanikujulgus 19. Kodaniku 3 strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirchmani järgi on - Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad - Piketeerimist - Poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist - Terrorismi 22. Osalusaktiivsuse määravad: - Inimese teadmised ja oskused
turvalisemaks muuta. Sõbralik naeratus ja TERE naabrile olgu esimene samm, et muuta tõeliselt koduks piirkond, kus elate," ütleb MTÜ Naabrivalve kodulehekülg. 4 Ka Suurbritannias on oma sarnane naabrivalve projekt Neighborhood Renewal Unit ja uus naabrivalve strateegia England and Wales Neighborhood Renewal Strategy. Suurbritannias ja Wales`is pandi tähele, et elu keskkond ja naabruskonna teadlikkus ning kodanikujulgus on otsese seoses kuritegevusega. Mida tagasihoidlikum on elanikkond, mida vähem nad ise pööravad tähelepanu oma kogukonnas toimuvale, seda suurem on tänavakuritegevus piirkonnas. Üle 40 % kogu tänavakuritegevusest leidis aset 10 % nn ,,halva kuulsusega" linnaosades, kus elanikkond oli frustreerunud ja ei näidanud üles mingisugustki aktiivsust turvalisuse parendamisele kodu piirkonnas. 2001 aastal vahetas uus strateegia välja eelmise 1998 aastal algselt algatatud National
Poliitilise sotsialiseerimise tulemid:Poliitika- alased teadmised ja oskused, Poliitilised hoiakud, Poliitiline ja ühiskondlik subjektsus ,Poliitiline osalus, valmidus osaluse. Sisulises plaanis on ka kodakondsuse omandamine sotsialiseerumisprotsess. Poliitilise sotsialiseerituse indikaatoriks on kodanikupädevused (civic competences):Teadmised poliitikast, Oskused poliitikas osalemiseks, Hoiakud, mis võimaldavad toimimist ühiskondlikus elus, Sh kodanikujulgus ehk julgus kodanikuna osaleda. Kodanikeks kasvamine toimub kodanikekasvatuse toel. Kesksed probleemid:Sotsiaalteaduslik vaateviis vs teadmised vs väärtuskasvatus, Osalusvalmidus vs kriitiline otsustusvõime, Patriotism vs avatus maailmale, Erinevate sotsiaalteaduste balansseeritud esitusviis. Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist: 1. poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku
Krossi poeedi-isikupära kujuned 30 ndate aastate kõrgtasemelise luulebaasil, võttes vastu mõjustusi ka maailmakirjandusest. Luuletajal ei tulnud kaasa teha seda tasalülitamist, mis leidis aset 40. - 50 ndail aastail. Teravalt sotsiaalne luulesõnum, mille tõi ,,Söerikastaja" , oli kirjutatud elukogenud ja vilunud käeg 2.2 2.2. ,,Söerikastja" (1958) Jaan Krossi esikokgu algatuslikkus seisnes eeskätt sisulistes uuendusimpulssides. Mitte sedavõrd poeetiline, kuivõrd kodanikujulgus seletab luuletuskogu erkordne kõlajõud. ,,Söerikastja" oli ajalaulude raamat, senikuulmatult avalik hukkamõist möödunule, muutuva mõtteviisi, uue eest peetava võitluse avaldus. Krossi sotsiaalsed värsid kõlasid kaasa stalinismivastasuses ning demokratiseerimise taotluses. Lugejapoolne luulehuvi sai uue hoo, ajastu meeleolude väljendajana leidis raamat erilist poolehoidu noorte hulgas.
Meesteks, kes teavad mida nad tahavad, ja julgevad seda endale ja teistele ausalt öelda. Meesteks, kes panevad asjadele õiged nimed. Meesteks, kelle peale nende naised ja lapsed võivad loota, ja kelle üle nad võiksid uhked olla. Sest olla isa ja mees tähendab palju rohkem, kui olla lihtsalt isane. On aeg, et eesti mehed julgeksid oma häbistava selgrootuse ära heita ja riietuda selle kordumatu väärikusega, mida annavad vaid otsusekindlus, vastustusvõime ja ausus, kodanikujulgus ja õiglane meel. Et nende pojad võiksid kunagi uhkusega öelda: minu isa nimi on see ja see. Ta oli mulle hea isa, ta armastas mind ja kaitses mind ning ma tahan saada just selliseks nagu tema. Ta oli Mees. 5
b. määrab meie osalemisaktiivsuse c. kujundab meie poliitilise kultuuri d. otsustab meie astumise partei liikmeks 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on a. inimesed, kes värbavad parteidele liikmeid b. inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse c. institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta d. kool 5. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad a. teadmised poliitikast b. oskused poliitikas osalemiseks c. eesti keele oskus d. kodanikujulgus 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirschmani järgi on a. reeglite rikkumine, karismaatiline domineerimine, legitiimsus b. osalemine, mitteosalemine ning kohandumine c. jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine d. revolutsioon, riigipööre ning valimised 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad a. valimas käimist b. kampaaniates osalemist c. saadikute mõjutamist d. allkirjade kogumist 8
2. Avalikkussfäär inimese ,,paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatia arutelu abil 3. Hea ühiskond kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsst, koostöövaimu, inimesed saavad areneda Kodanikujulgus: kodanik teab oma õigusi ja vabadusi, oskab neid kasutada, julgeb neid kasutada Osalusühiskond kõigil huvitatud osapooltel on vaba juurdepääs osalemaks demokraatlikus poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessis, st võimalus oma elukeskkonda aktiivselt mõjutada. Kolmanda sektori määratlus EL-is: Vorm või institutsionaliseeritus Üldkasulikkus, tegevuse eesmärk oin midagi muud kui tekitada kasumit juhtidele või liikmetele
3. Poliitiline sotsialiseerumine toimub pigem teisme- kui täiskasvanueas, määrab meie osalemisaktiivsuse ja kujundab meie poliitilise kultuuri. 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse; institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta; kool. 5. Kodanikupädevuse hulka kuuluvad teadmised poliitikast, oskused poliitikas osalemiseks ja kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine. 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist, kampaaniates osalemist ja saadikute mõjutamist. 8. Pluralistlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad piketeerimist, poliitiliselt orienteeritud tarbijakäitumist ja terrorismi. 9. Osalusaktiivsuse määravad inimese teadmised-oskused, usaldus ja sotsiaalne kapital. 10
Kolmandasse sektorisse kuuluvad mitmesugused mittetulunduslikud organisatsioonid, s.h kodanikeühiskond. Kolmandat sektorit iseloomustabki mittetulunduslikkus, erasus, vabatahtlikkus, omavalitsuslikkus ja institutsionaliseeritus. Kodanikeühiskond on normatiivne mõiste, suunatud väärtustele. 3. sektor on kirjeldav mõiste, piiritleb sinna kuuluvad organisatsioonid. 23. Tutvusta kodanikujulguse mõistet ja tähendust demokraatliku reziimi ja kodanikeühiskonna jaoks. Kodanikujulgus väljendub kodaniku teadmistes oma õigustest ja vabadustest, nende kasutusoskustes ning julguses neid kasutada. Demokraatia seisukohalt on see äärmiselt oluline, sest kui kodanikud ei teaks oma õigusi ja vabadusi ega julgeks midagi enda heaks teha, siis tekiks soodus pind autoritaarse või totalitaarse riigi tekkeks. Kodanikujulgus on eelduseks kodanikeühiskonna tekkele. 24. Tutvusta sotsiaalse liikumise mõistet ja põhitunnuseid.
raamatuid lugeda! ja vilumuste pagas, nüüd aga on seda Ent vaatame veelgi kaugemasse minevikku, arusaama revideeritud ning hariduse et leida vabaduse mõiste juuri. mõistesse on hakanud imbuma enesetunnetus, Sumeritel oli juba ligemale 2300 aastat kriitiline mõtlemine, refleksioon, enne Kristust sõna vabadus savitahvlil loovus, ka personaalne kodanikujulgus. kirjas ja see tähendas tagastatud emale. Invasioon on alles alanud ega Vabadus ei olnud algselt abstraktne ole puudutanud veel kogu haridust. Vabadus mõiste, vaid konkreetne protsess: vabanemine tähendas meile alles hiljaaegu orjatööst ja tagasitulek ema tunnetatud paratamatust ehk leppimist juurde. Vabaduse ja ema seostamine on oma olukorraga, nüüd räägime positiivsest
1 Esita kolmanda sektori mõiste ja tunnused. Tutvusta kodanikeühiskonna ja kolmanda sektori mõistete omavahelist suhet. Kolmas sektor on mittetulunudsekor. Tunnused: 1)strukuraalsus 4 2)erasus 3)mittetulunduslik 4)omavalitsuslik 5)vabatahtlik 1 Tutvusta kodanikujulguse mõistet ja tähendust demokraatliku reziimi ja kodanikeühiskonna jaoks. Kodanikujulgus tähendab et kodanik teab oma õigusi ja kohustusi, oskab neid kasutada ja julgeb neid kasutada 1 Tutvusta sotsiaalse liikumise mõistet ja põhitunnuseid. Sotsiaalne liikumine on kollektiivne toimija,mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust. Põhitunnused: 1)ühendab inimesi 2)tegutseb 3)eesmärgid laiahaardelised 4)mobiliseerib endale toetajaid 5)omab teatavat järjepidavust 6)sümbolistlik integratsioon 7)rollid on vähe välja joonistatud
võimulolevat reziimi n Kodanikeühiskonna toimijatelt eeldatakse avalikku mõju, samas mitte kõik kolmanda sektori ühendused ei tegele avalikkusega n Tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osadeks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usuühen-dusi, ametiühinguid, väikeettevõtteid jt n Teooria pluralistliku orientatsiooniga, samas kalduvus normatiivsusse Kodanikujulgus Kodanik: ® teab oma õigusi ja vabadusi, ® oskab neid kasutada, ® julgeb neid kasutada ® Inglise keeles civic courage Osalusühiskond n Osalemise soodustamisega ühiskonna avatuse suurendamine on kodanikeühiskonna lähtekohaks. Osalusühiskonna toimimise põhimõte on, et kõigil huvitatud osapooltel peab olema vaba juurdepääs, osalemaks demokraatlikus poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessis, st võimalus oma elukeskkonda aktiivselt
annaabi.ee 
