Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest
Selline on minu
meelest tüüpnäide Eesti inimese alalhoidlikkusest ja kannatajameelest, kes arvab , et
külll olukord paraneb kui aga ise ennast muudan. Tithipeale lahenebki asi, kuna
naisel harjub oma allasurutusega, ega oskagi midagi paremat tahta. Kui aga pole
enam soove, pole ka probleemi.
Et soolise võrdõiguslikkuse ideed laiade rahvamassideni tuua selleks ongi vaja
ennekõike lüket kõrgemalt seadusandlike võimuorganite poolt. Kodanikualaatused
ja kolmas sektor ei oma Eesti ühiskonnas veel nii palju kandepinda ega legitiimsust
selliste suurt ideede propageerimiseks. Soolise võrdõiguslikkuse seadusest saaks aga
naisliikumine hoopis tuult tiibadesse, kasvõi nendesamade ideede levitamiseks.
47
Õigusaktidega oleks põhimõtteliselt võimalik muuta inimeste üldist suhtumist.