omav valitseja allutab endale mässajad ja lahkusulised ning tagab korra. Kui rahvast valitseb despootlik keiser, siis ka selles on olnud mingi sügavam ja hea põhjus. Õelad valitsejad on Jumala karistuseks rahvale, kes nende vastu mässab, mässab Jumala vastu. Sama kehtib ka halbade institutsioonide (nagu näiteks orjapidamine) suhtes. Ka see on Jumalapoolne korraldus, millel lõplik eesmärk on hea. Riigi ja kiriku suhted, kooperatiivsed, kirik õpetab kodanikekohustusi, rahu pärast on vajalik kuuletuda, riik omalt poolt kaitseb rahu, õiget usku ja ei sekku kiriku õpetusse. Elu lõpus jõudis arusaamisele, et sunniviisiline hereetikute korrigeerimine on vajalik. Selline hoiak põhines tähendamissõnal Luuka 14:21-24, kus isand kutsub külalisi pidusöögile, kuid kui need ei tule, saadab isand oma sulase välja teele, et sundida möödakäijaid pittu tulema. Sama põhimõtet võib Augustinuse arvates kasutada ka kristlik riik.
Nii valitsejad kui riigialamad peavad armastama Jumalat, ka kristlik kuningas peab valitsema kui kristlane. Riik peab Augustinuse väitel olema kristlik riik, peab teenima ühist kristlikku usku ning kaitsma usulist puhtust. Õiglane riik on selline, kus õpetatakse õiget usku. Valitsus ilma kirikuta ja kristluseta ei saa õige ollagi. See sai normiks kogu keskajaks, et õige riik peab olema kristlik riik. Riigi ja kiriku suhted, kooperatiivsed, kirik õpetab kodanikekohustusi, rahu pärast on vajalik kuuletuda, riik omalt poolt kaitseb rahu, õiget usku ja ei sekku kiriku õpetusse. Elu lõpus jõudis arusaamisele, et sunniviisiline hereetikute korrigeerimine on vajalik. Selline hoiak põhines tähendamissõnal Luuka 14:21-24, kus isand kutsub külalisi pidusöögile, kuid kui need ei tule, saadab isand oma sulase välja teele, et sundida möödakäijaid pittu tulema. Sama põhimõtet võib Augustinuse arvates kasutada ka kristlik riik. 12
annaabi.ee 
