isikule, kes ei ole riigi sünnijärgne kodanik.(Wikipedia 2008(3)) Kuna taasiseseisvumise järel elas Eestis palju isikuid, kes ei olnud Eesti riigi sünnijärgsed kodanikud, kuid kes soovisid Eesti riigi kodanikuks saada seega pidid nad läbima neile ettenähtud naturalisatsiooni protseduurid, mis tulid peamiselt tollal kehtivast kodakondsuseseaduse nõuetest. Tol hetkel võis saada kodakondsuse naturaliseerimise käigus lihtsa keeleoskuse tundmisega aga kodakondsusseaduste tundmine ei olnud kohustuslik ning seda ei nõutud eksamil, pidi olema vaid alaliselt Eestis olema elanud 2 aastat ning ei tohtinud kuuluda välisriigi jõustruktuuridesse ehk pidi olema Eesti riigile lojaalne. Neil aastatel jaotati kodakondsust kergemini just välisriikide survel, kuna kardeti, et muidu võib Eestis toimuda diskrimineerimine vähemusrahvuste suhtes. Aastatel 1992 - 1996 sai naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse ligi 87
Demokraatia üks oluline tunnus on ka valimiste regulaarsus. Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale antud saadikukohad. Osalusdemokraatia demokraatia vorm , mida iseloomustavad saadikute sagedased kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikast. Riigikogu kõrgeim seadusandlik võim. koosseisu häälteenamusega otsustatakse riigieelarveseaduse , valimisseaduse ja kodakondsusseaduste puhul . ülejäänud hääletused viiakse enamasti läbi kasutades poolthäälteenamust. Poolthäälteenamuse miinuseks on see, et kui kohal riigikogus viibib kohal väike arv saadikuid , jääb otsustamine väikse gruppi saadikute kätte . Poolthäälteenamus plussiks on see , et otsustada saab kiirelt, ei pea ootama mittekohalviibivaid saadikuid . Koosseisu häälteenamuse plussiks on see, et peab olema suurem üksmeelsus.
annaabi.ee 
