· Õigus haridusele ja kultuurile · Õigus rahvuskultuuri ja keele säilitamisele · Õigus teabele Kodanikupäeva tähistatakse 26. novembril. Päeva mõte on tänada ja avaldada austust inimestele, kes on ühiskondlikult aktiivsed kodanikud. Kodanikuks saadakse: · Sündides aluseks on vähemalt ühe vanema kodakondsus · Naturalisatsiooni korras tunnuste täitmise alusel: eesti keele algtaseme eksami sooritamisel, põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami sooritamine, peab olema elanud Eestis väh. 5 aastat. Peab olema väh. 15-aastane, Olla lojaalne Eesti riigile, omama legaalset sissetulekut · Eriliste teenete eest riigi ees näiteks spordi, muusika vallas, kuni 10 inimest aastas. Kodakondsus inimese õiguslik suhe ühe või kahe riigiga, mis tagab talle õigused ja vabadused ning paneb peale kohustused. Naturalisatsioon õiguslik protseduur kodakondsuse saamiseks
Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid. · 1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus: · jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress)
näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei suutnud või ei proovinud Eesti kodanikuks saada, vaid läksid lihtsama vastupanu teed ning neist said määramata kodakondsusega isikud. Samuti uurin kuidas kodanikkond periooditi kasvas ning kahanes ja kuidas võib see olla seotud kodakondsusseaduse muutumisega ning kui palju kodakondsusseadus üldse neil aastatel muutus ning millega see veel mõjutatud oli. Kui paljud mitte-eestlased said endale kodakondsuse naturaliseerimise käigus ning kuidas kodakondsuspoliitika areng ning nõuded on seda mõjutanud kas mitte-eestlaste arv eesti kodanikkonnas kasvas, või vähenes, milliseid märke see näitas, kui stabiilne võis olla naturaliseerimise käigus saadava kodakondsuse saamise hulk. Kuidas on mõjutanud välismaalaste seadus mitte-
Päikeseõigus-riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse millistele tingimustele peab vastama isik, kes soovib naturalisatsiooniga Eesti kodanikuks saada? Olema vähemalt 15 aastat vana Olema alalise elamisloa alusel elanud eestis 5 aastat enne ja 1 aasta pärast kodakondsuse taotlemist Oskama eesti keelt ettenähtud tasemel Omama seaduslikku püsivat sissetulekut,mis tagab tema ja tema ülalpeetavate äraelamise Tundma ettenähtud tasemel eesti põhiseadust ja kodakondsusseaduse aluseid Olema lojaalne eesti riigile. Andma vande Millistel juhtudel võib omandatud kodakondsuse ära võtta? Astus vabariigi valitsuse loata välisriigi või selle sõjaväe teenistusse Astus välisriigi luure-ja julgeoleku või sõjaväestatud ühingusse Püüdis muuta vägivaldselt eesti põhiseaduslikku korda Omandas eesti kodakondsuse valeandmete esitamise või kodakondsuse saamist välistavate asjaolude varjamise abil
4. 16.nov 1988 Suveräänsusdeklaratsioon – kinnitati liiduvabariigi seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil ning deklareeriti, et NLi keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Tähtsus: liiduvabariigi juhtkonna popul tõusis rahva hulgas. Moskva tühistas kõik, kuid eestis seda ei aktsepteeritud. Impeeriumimeelsed jõud muutusid häälekamaks. 5. Kodanike Komiteede liikumine –e. EV õigusjärgsete kodanike registreerimise omaaegse kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli EE iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. (ERSP, EMS). Reg kodanikud pidid valima endale esindusorgani – Eesti Kongressi. 1989 toimusid Ida-Euroopas sametrevolutsioonid ning algas üleminek demokraatlikule ühisk.korraldusele. Leedu iseseisvus. 90 veebr toimusid EK valimised, kus osalesid EE kodanikud ja selle taotlejad. Osalseid ka EKP ja RR. 1.istungil võeti vastu tegevuskava läbirräkimiste alustamiseks NLi ja lääneriikidega, et saavutada
liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. Kuigi Moskva reageering otsusele oli eitav. Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid. 1988. aasta jooksul on näha et eestlased olid juba ärganud ja hakkasid tegutsema. Aasta lõpuks juba tekitasid survet Moskva vastu . 1989. aasta lagas Eesti keele riigikeelestamisega . Juba veebruaris hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel. 1989. aasta üks märkimisväärsemaid ettevõtmisis oli 23. Augusti Balti kell Vilniusest Tallinnasse. Sellel üritusel osales ligikaudu 2 miljonit inimest. Eesmärgiks oli teadvustada maailmale Baltikumi probleemidest. Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutas need kehtetuks! 1990
1989.aasta esimestel kuudel organiseerusid veelgi selgemalt rahvuslikud jõud,kes olid rahvuslipu heiskamise ja iseseisvuspäeva tähistamise vastu jätkuva okupatsiooni tingimustes,ning selle vastukaaluks algatasitki need organisatsioonid selle liikumise.Eesmärk oli selle poliitilise liikumisega Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel.Kõigepealt aga tuli selle eesmärgi elluviimiseks registreerida Eesti Vabariigi kodanikud omaaegse kodakondsusseaduse alusel.Registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani-Eesti Kongressi. Moskva järelandmised: *1989.aasta märts,rahvasaadikute kongressi valimised-valimised toimusid üle kogu Nõukogude Liidu.Sellest osavõttu ei suhtutud ühtemoodi.Rahvuslikud jõud leidsid ,et valimistel osalemine pole mõtekas ning seda tehes tunnistatakse Eesti kuulumist seaduspäraselt Nõukogude Liidu koosseisu.Aktiivsel lülitusid valimiskampaaniasse ka Moskva-meelsed ringkonnad,kes
Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid 1989 · jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide
Kuidas kodakondsust saadakse? *Kodanikuks sünnitakse kodanik on see, kellel vähemalt üks vanem on Eesti kodanik. *Kodakondsuse võib saada naturalisatsiooni korras, võib anda riik järgmistel juhtudel: *Kui isik abiellub kodanikuga. *Kui isik lapsendab kodaniku. *Kui isik on osutanud erilisi teeneid riigile. *Kui isik taotleb kodakondsust. Kui isik taotleb kodakondsust, peab ta läbima järgmised tingimused: *Tegema keeleeksami. *Tegema põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise eksami. *Peab olema kehtiv ealmis- ja tööluba. *Peab olema elanud riigis vähemalt 5 aastat. *peab lubama olla lojaalne Eesti riigile. *Ise saab taodelda, kui oled vähemalt 15aastane. NATURALISATSIOON mittesünnijärgne kodakondsuse omandamine. KODAKONDSUS isiku ja riigi õiguslik seoas, mille kaudu on määratud pooltse vastastikused õigused ja kohustused. TOPELTKODAKONDSUS seaduslik kuumine kahe või enama riigi kodakondsusesse
tähelepanu. Mitmed välisspetsialistid soovitasid meie valitsusel invetseerida suhetesse Venemaaga-muuta Eesti multikultuurseks. Viimane poolaasta on eestlaste seas tõstatanud tõsise küsimuse-kes me oleme ja kes meie hulka kuuluvad? Eesti Vabariigi Valitsus pole nimelt kokku leppinud ühises integratsioonipoolitikas ning suhted idanaabriga ja siin elavate venelastega on segased. Siin elavad muulased (siin kontekstis venelased), kes sooviksid integreeruda, kaebavad keeruka kodakondsusseaduse üle. Meie, eestlased, omakorda ei soovi enda sekka rahvaid, kes siin püüavad oma keelt ja oma õiguseid maksma panna. On meid oma vaadete pärast kritiseerinud väliskülalistel ehk õigus? Septembris külastas Tallinnat Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) president René van der Linden. Oma kõnes kritiseeris ta korduvalt Eesti kodakondsuspoliitikat. Ta kordas süüdistusi, et Eestis on liiga palju mittekodanikke ning et
haigestunud kiiritustõppe või invaliidistunud tsiviil või sõjalistel objektidel asetleidnud muude tuumakatastroofide tagajärjel. 14. Käesolevas määruses loetletud soodustused kehtivad nende Tsernobõli katastroofi tagajärjel kannatadasaanud isikute suhtes, kes käesoleva määruse vastuvõtmise hetkel elavad Eesti Vabariigis, Eesti Vabariiki tagasipöördunud Eesti Vabariigi kodanike (vastuvõetava kodakondsusseaduse järgi) ja Eesti Vaba riigis alalise elamisloa saavate isikute suhtes. 15. Tunnistada kehtetuks Eesti Vabariigi Valitsuse 31. augusti 1990. a. määrus nr. 2 "Tsernobõli aatomielektrijaama avarii tagajärgede likvideerimisest osavõtnute sotsiaal ja arstiabi parandamise kohta". Täna möödub 22 aastat Tsernobõli tuumaelektrijaamas toimunud katastroofist. Ukraina pealinnas Kiievis asetasid umbes sadakond ukrainlast, sealhulgas president Viktor
Peamiselt koondasid enese ridadesse venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid. 1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus: · 18.jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide
venekeelse elanikkonna ning sõjatööstusettevõtete töötajaid/esindajaid. 1989. aastal rahvuslik liikumine jätkus: · jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli ju MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide
Kõige olulisem on hääletamise puhu kahtlemata asjaolu, mitu poolt- ja vastuhäält antakse ja kas poolthäältest piisab, et ettepanek osutuks vastuvõetuks. Suurem osa Riigikogu hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel. Tähtsamad seadused vajavad aga vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Sellisel juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält, sest Riigikogus on 101 liiget. Seda põhimõtet rakendatakse näiteks riigieelarveseaduse, valimisseaduse ja kodakondsusseaduse puhul. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. Pärast valimisi kutsub Riigikogu uue koosseisu esimesele istungile president. Seal annab iga saadik vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja põhiseaduslikule korrale. Samuti valitakse esimesel istungil Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi istungid on avalikud. Ajakirjanikel ning rahval on sinna vaba juurdepääs. Et
kohta, täitmata ametikohad, avalike ürituste kavand, palgamäärad, jõustunud kohtuotsused, erakondade liikmete nimekirjad). Riigi saladused ei kuulu avalikustamisele. Juurdepääsu piirangud on ka veel delikaatsetele isikuandmetele. (tervislik seisund, etniline päritolu, usulised vaated, juurdluse materjalid, lapsendamisega seonduv) Järelvalvet selle seaduse täitmise osas teostab Andmekaitse Inspektsioon. Kodakondsusseaduse alused Kodaniku mõiste pärineb juba Vanast Kreekast. Kodanikud on see osa inimestest riigis, kes on riigiga tihedamalt seotud kui mittekodanikud ja kellel on veidi rohkem õigusi ja kohustusi. Eesti kodakondsus sai alguse 26. novembril 1918, mil Maapäev võttis vastu selle kohase määruse. Kodanikuks võib saada mitmel viisil: 1. Sünni järgi a) jus soli päikese õigus b) jus sovignet vere õigus 2. lapsendamine 3
NSVL keskvõimu ja liiduvabariigi suhete aluseks pidi saama liiduleping. 1989 jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega sai eesti keel riigikeeleks. Mõne aja möödudes kuulutati 24 veebruar iseseisvuspäevaks. 1989 aasta alul sai alguse kodanike komiteede liikumine, mis seadis eesmärgiks Eesti iseseisvuse taastamise juriidilise järjepidevuse alusel. Selleks alustati Eesti Vabariigi kodanike registreerimisega omaaegse kodakondsusseaduse alusel. 550 000 kodanikku valis 1990 veebruaris endale esindusorgani Eesti Kongressi. Eesti Kongressi tegevorganiks valiti 78-liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks sai Tunne Kelam. 1990 aasta märtsis toimusid enamvähem demokraatlikud ENSV Ülemnõukogu valimised. ÜNK esimeheks valiti Arnold Rüütel ja uueks valitsusjuhiks kinnitati Edgar Savisaar. 23.august 1989 Balti Kett
24. veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks, enne mida heisati Pika Hermanni torni ENSV lipp ja iseseisvuspäeva hommikul trikoloor, mille vastu hakkasid impeeriumimeelsed protestima. *Iseseisvuspäeval sai alguse kodanlike komiteede liikumine, mis muutus massiliseks. Selle poliitilise liikumise eesmärgiks oli Eesti iseseisvuse taastamine juriidilise järjepidevuse alusel. *Et seda teha, pidi kõigepealt registreerima EV kodanikud omaaegse kodakondsusseaduse alusel ja registreeritud kodanikud pidid valima endale esindusorgani e. Eesti Kongress, mille valimised toimusid 1990 veebruaris. Valisid üle 520000 inimese ja üle 34000 EV kodakondsuse taotleja, valimistel osalesid ka väliseestlased. *1990 märtsis toimus Eesti Kongressi esimene istung, kus vastuvõetud tegevuskava nägi ette läbirääkimiste alustamise lääneriikide ja NSVLga, et saavutada okupatsiooni lõpetamine ja iseseisvuse taastamine.
(Eestis kehtiv põhimõte) Eesti ei rakendanud päikeseõigust lähiajaloo pärast- Eestis oli palju võõrvõime naturalisatsioon- kodakondsuse omandamine elu jooksul Eesti kodakondsuse omandamise reeglid: 1) Taotleja peab olema vähemalt 15 2) Peab olema elanud Eestis 8 aastat ja viimased 5 järjepidevalt 3) Eesti keele tundmine riigikeelena (vastava testi läbimine) 4) Eesti Põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise testi sooritamine Topeltkodakondsuse mitte lubamine Eestis: lähiajaloo tõttu, kui venekeelne elanikkond massiliselt võtab nii eesti kui ka vene kodakondsuse, on oht, et nad võivad mõjutada meie riigikogu valimiste tulemusi, sest see on suur mass. Millal kaob kodakodnsus? 1) Võttes teise riigi kodakondsuse aga ei teata sellest võimudele (alates 1995.a). Kui on enne seda taodeldud, siis on inimesel 2 kodakondsust 2) Avalduse alusel
14) Kodanike komiteede liikumine, selle eesmärgid. 1989. aastal tulid poliitilised erimeelsused veelgi selgemalt esile. Eesti NSV sisepoliitiline elu arenes läbi vastasseisude ning kohati ka tõsiste kriisidega. Sisepoliitilist arengut ilmestasid rahvusliku suuna tugevnemine, EKP võimupartatsoonide nõrgenemine konkurentsis Rahvarindega ning impeeriumimeelsete jõudude aktiviseerumine. Kõigepealt aga tuli selle eesmärgi elluviimiseks registreerida Eesti Vabariigi kodanikud omaaegse kodakondsusseaduse alusel. Registreeritud kodanikud pidid omakorda valima endale esindusorgani Eesti Kongressi. 15) Balti kett moodustati MRP aastapäeval, 23. augustil 1989. See oli protestiaktsioon: 600km inimketti, milles osales ligi 2 miljonit inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust. Üleminekuperiood kuulutati välja 1990. a. 30. märtsil, see pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mais hakkasid Eestis kehtima Eesti seadused.
+ Nüüd tähistame taassünnipäeva nime all Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid 1989 Jaanuaris keele seadus - asjaaamiskeeleks eesti keel 24. veebruaril heisatakse sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) 23. augustil toimus Balti kett + See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärgiks teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989
2) nõuti liidulepingut (esimest korda tõstatati Eesti riikluse probleem nii kõrgel tasemel) Eesti eeskujul võtsid varsti kõik liiduvabariigid vastu sellised suveräänsusdeklaratsioonid 1989 · jaanuaris võeti vastu keeleseadus eesti keel sai riigikeeleks · 24. veebruaril heisati sini-must-valge lipp Tallinnas Toompea Pika Hermanni torni. See päev sai jälle iseseisvuspäevaks · veebruaris algas kodanike komiteede liikumine. Hakati registreerima kodanikke Eesti Vabariigi kodakondsusseaduse alusel. Eesmärgiks oli taastada Eesti iseseisvus juriidilise järjepidevuse alusel (veebruaris 1990 valiti Eesti Kongress) · 23. augustil toimus Balti kett. See oli 600 km pikkune inimkett Tallinnast Vilniusesse. Osales u. 2 miljonit inimest. Eesmärk oli teadvustada Baltikumi probleeme maailmale 23. august 1989 oli MRP 50. aastapäev! Balti kett leidis maailmas elavat vastukaja. 1989. aasta lõpul NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress tunnistas MRP salaprotokollide olemasolu ja
annaabi.ee 
