moodustavad akenderea - valgmiku. Juhul, kui need aknad puuduvad, on tegemist pseudobasiilikaga. 3. Sarnasused: sünnimaa Prantsusmaa, juhtivaks kunstiliigiks arhidektuur, katoliikliku Euroopa sakraalarhitektuur, miniatuurmaalid. 4. 13. saj. II p 14 saj. II p hakatakse Inglismaal püüdlema intensiivsema ruumimõju ja toreduse poole. Moodi lähevad lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 5. Oleviste kirik on gooti stiilisja tähtvõlviga. Praegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. paiku, 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. 6. "Surmatants" on hiliskeskaegse saksa meistri Bernt Notke töökojas valminud maal Tallinna Niguliste kirikus. Tegu on kahtlemata rahvusvaheliselt kõige tuntuma keskajast pärineva kunstiteosega Eestis. 7
Kuid ka Tartu Toomkirik on silma paistnud kui Vana- Liivimaa gootika peateosena. Peamiseks ehitusmaterjaliks oli Eestis leiduv paekivi mida kasutati ka kirikute ehitamisel. Lõuna-Eestis kasutai peamiselt punast tellist ja põllukivi. Tallinna Oleviste kirik Oleviste kirik, gooti stiilis kirik Tallinnas on rajatud 13. sajandil. Kirik sai nime Norra kuningas Olaf Püha Haraldssoni järgi. Esmakordselt on kirikut mainitud 1267. aastal. Paegune hoone võlviti algkujul 1330 kolmelöövilise kodakirikuna; läänetorn rajati1350 a. Paiku. 15 sajandi esimesel veerandil ehitati kiriku idaosa polügonaalse lõpmikuga 3- lööviliseks kooriks, mille dekoratiivseid tähtvõlve kannavad kõrged 8 tahulised piilarid. Suuruse ja kuju, mis on tänaseni säilinud omandas kirik 15. sajandil. Samal sajandil ehitati uus pikkihoone basiilikana, see tähendab külglöövidest kõrgema kesklööviga (See oli 31 meetrit ja ühtlasi ka baltimaade kõrgeim), nagu enamik tolleaegseid Eesti linnakirikuid
· Barclay de Tolly mausoleum on 1823. aastal Jõgevestesse Helme valda Valgamaal püstitatud klassitsistlikus stiilis hauaehitis väejuht Michael Andreas Barclay de Tollyle · Mausoleumi projekti autor on Apollon Stsedrin ning see on üks klassitsitliku arhitektuuri tippe Eestis Nõo kirik · Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo vallas Nõos · Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna · Kirik on pühendatud esidiakon märter Laurentsiusele · 1895. aastal loodud altarimaali "Ristilöödu" autor on Tõnis Grenzstein Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Maasilinn · Maasilinna linnus on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi
ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17.saj ja 19.saj ehitati varemetesse ülikooli raamatukogu. Tartu kõige vääruslikum ehitis oli Jaani kirik, kolmelööviline basiilika, mis põhiosas valmis 14. Sajandil. Selle hoone teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika, mis on ainulaadne Põhja-Euroopas. Nõo Püha Laurentsiuse kirik on kirik Tartu maakonnas Nõo vallas Nõos. Kirik ehitati 13. sajandi lõpul kaitseehitusliku kolmelöövilise kodakirikuna. Linnused saab eraldada kolme põhitüüpi: 1)neemiklinnus- Müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni osa suuremast künkast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana Näiteks: Kaeva linnus, Rõuge linnamägi 2) tornlinnus- Sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale. Külmrelvade ajastul oli soodsaim kaitsesuund ülevalt alla ja kivist torn võis kaitsta edukalt suure hulga vaenlaste vastu. Näiteks Vao tornlinnus ja Kiiu torn.
sajandi lõpul, gootika lõplik läbimurre toimus aga siiski alles 13.sajandil. Gooti katedraalile omast põhiplaani rakendati Saksamaal esmakordselt 13.sajandi I poolel ehitatud Magdeburgi toomkirikus, tervikuna aga mõjub katedraal siiski veel lähedasemana romaani stiilile. 13.sajandi keskel tsentraalehitisena püstitatud Trieri Jumalaema kirik (1242-1250) ja kodakirikuna ehitatud Marburgi Elisabethi kirik (1235-1282) kannavad endas juba täiesti gooti päraseid konstruktsiooni- ja kaunistusvõtteid. Kõrggootika esimeseks näiteks saksa aladel võiks olla Kölni katedraal, mille arhitektuuriliseks eeskujuks on olnud Amiens´i katedraal. Ühtlasi on Kölni toomkirik esimeseks saksa gooti perioodi ehitiseks, kus järjekindlalt on kasutatud puht gooti päraseid ehitusvõtteid.
poolest alates. Tõsi küll, üksikuid gooti arhitektuurile omaseid elemente hakati Saksamaal üle võtma juba 12.sajandi lõpul, gootika lõplik läbimurre toimus aga siiski alles 13.sajandil. Saksamaa - Gooti katedraalile omast põhiplaani rakendati Saksamaal esmakordselt 13.sajandi I poolel ehitatud Magdeburgi toomkirikus, tervikuna aga mõjub katedraal siiski veel lähedasemana romaani stiilile. 13.sajandi keskel tsentraalehitisena püstitatud Trieri Jumalaema kirik (1242-1250) ja kodakirikuna ehitatud Marburgi Elisabethi kirik 7 (1235-1282) kannavad endas juba täiesti gooti päraseid konstruktsiooni- ja kaunistusvõtteid. Kõrggootika esimeseks näiteks saksa aladel võiks olla Kölni katedraal, mille arhitektuuriliseks eeskujuks on olnud Amiens´i katedraal. Ühtlasi on Kölni toomkirik
tornitüübiks. 8-tahuliseks kujunes ka suurem kellatorn, mis ehit. lõunalöövi ja kooriruumi välisnurka. Nende tööde lõpetamine ulatus 15. sajandisse. Oleviste kirik: Ehitustööd lõppesid 15. sajandi esimesel poolel. Arvestamata vana kõrgendatud kesklööviga pikihoone ruumikompositsiooni, ehitati uus koor siinses arhitekt. ajaloos varem täiesti tundmatu ehitusplaani kohaselt polügonaalselt lõppeva kolmelöövilise avara kodakirikuna. Külglöövide pikendused moodustavad omapärase ümbriskäigu, kus võlvistik koosneb põhikujult 3-nurksetest ja trapetsitaolistest üksikvõlvikutest. 8-tahuliste piilarite talumaid kroonivas suured vööndkaarte ja väikesed roiete konsoolid. Ruumile erakordset ilu ning köitvust andes tõusevad tallinliku kujuga seinakonsoolidelt ja pikkadelt piilaritelt tiheda joontevihuna kõrgete tähtvõlvide kolmikkiirroided. Oleviste koor oma monumentaalse selguse ja dekoratiivvormide graafilise
sajandil. Saksa gootika jaguneb järgmisteks perioodideks: varagootika 13. Sajand, kõrggootika 13.sajandi lõpust kuni 14.sajandi lõpuni ja hilisgootika 14.sajandi lõpust kuni 16.sajandini. Gooti katedraalile omast põhiplaani rakendati Saksamaal esmakordselt 13.sajandi I poolel ehitatud Magdeburgi toomkirikus, tervikuna aga mõjub katedraal siiski veel lähedasemana romaani stiilile. 13.sajandi keskel tsentraalehitisena püstitatud Trieri Jumalaema kirik (1242- 1250) ja kodakirikuna ehitatud Marburgi Elisabethi kirik (1235-1282) kannavad endas juba täiesti gooti päraseid konstruktsiooni- ja kaunistusvõtteid. Kõrggootika esimeseks näiteks saksa aladel võiks olla Kölni katedraal, mille arhitektuuriliseks eeskujuks on olnud Amiens´i katedraal. Ühtlasi on Kölni toomkirik esimeseks saksa gooti perioodi ehitiseks, kus järjekindlalt on kasutatud puht gooti päraseid ehitusvõtteid. Kirik on mõjus oma suurejoonelise interjööriga, kus lakkamatult voolav,
annaabi.ee 
