ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15
Tiibaltar ehk kappaltar- sinine punane kuldne. Lüübek: altarite töökojad, Hermen Rode töökoda- Niguliste kiriku altar+ kõik tallinna kappaltarid seal tehtud. FRESKO:GIOTTO di Bondone- freskomeister. Miniatuurmaal: Vennad Limbourgid nt: inimese kujutamine ei ole nii moonutatud. Kõrgemaks kunstiks peeti vitraazi. KESKAEG EESTIS: 13.saj- romaaniaeg. 16.saj algus Gooti. Arhitektuur: paekivist P-Eestis, tellis L- Eestis. I meistrid läänest( Pariisi gootika lihtsustatud variant) KIRIKUD: Kodakirikud: 1) Valjala( romaani-gooti) 13.saj- kõige vanem. 2)Karja(Saaremaa) Muhu, Ridala(14.saj) 3)Kesk-Eesti kolmelöövilised( Koeru, Ambla) 4) Pühavaimu (Tallinn; ainuke säilinud kodakirik) Basiilika: Tallinn: 1)Toomkirik 2)Niguliste 3)Oleviste- algselt olid kodakirikud, 15.saj muudeti basiilikaks. Tartu:1) Jaani kirik 14. saj (punane tellis) terrakotafiguurid. 2) Toomkirik(13-16saj.) KLOOSTRID: Pirita klooster. Padise klooster (pole säilinud) ILMALIK ARHITEKTUUR: Linnused: Paide tornlinnus
Kõige rohkem ehitati kirikuid. 2. Kirikud keskajal- Kõige põhilisemaks sai teravkaar, võlvlagesid toetasid ehitise välisküljele jäävad tugipiidad. Võlvkaared rõhutasid vertikaalsust, selle kohta võib tuua näiteks järgmised kirikud: Tartu ja Tallinna toomkirikud, Oleviste, Niguliste, Tartu Jaani kirik. Suuremad linnakirikud olid basiilikad pealööv oli külglöövidest kõrgem, ehitati ka üksikuid kodakirikud, selle kohta võib näiteks tuua järgmised kirikud: Tallinna dominiiklaste ja Pirita kloostri kirik. Kodakirikud olid Eesti keskaegsed maakirikud. 3. Kloostrid keskajal ja tänapäevl- Vaimuelu kujundajana oli kirikute kõrval oluline osa kloostritel, mida Eestisse katoliku ajal rohkesti asutati. Tsistertslaste mungakloostrid asusid Padisel ja Kärknas, nunnakloostritest aga Püha Mihkli kloostrit Tallinnas, Püha Katariina kloostrit Tartus ja kloostrit Lihulas
1. Lääne-Euroopas hakkas kujunema romaani stiil pärast karolingide kunsti, 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni (13. sajandil). 2. Romaani stiili põhilised tunnused: (kuningate ja kindluste periood) ümarkaar on üks romaani stiili kõige tähtsamaid tunnuseid,massiivsus, sest kirikud pidid olema ka kindluse eest, reljeefide kindlavormilisus, romaani kirikuid kaunistas sageli ornamentika, kirikutüüpidest olid levinud basiilikad ja kodakirikud. 3. Romaani kirikute peamine tüüp oli basiilika. 4. Kasutati silindervõlve, ristvõlve ja hilisromaani kirikutes leidub ka roidvõlve. Silindervõlv on poolringjoonekujulise läbilõikega piklik võlv ja ristvõlv tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. 5. Itaalia kirikutel polnud torne, neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. 6. Maailma kõige kuulsam kampaniil on Pisa torn, mis ehitamisel vajus iseenese
· Käsikirjade kujunduses kasutati keldi ja germaani rahvakunsti kogemust ( leheküljed kaetud peene värviküllase ornamentikaga, millesse põimiti kisklevaid koletisi) · Ornamentidele lisati ristmotiiv vms kristlik märk (ingel, lõvi, härg, kotkas) · Inimese kujutamine : kohmakad, abitud · Initsiaal võtab enda alla suurema osa leheküljest · Säilinud külakirikud, kiviristid : NT Väike Püha Kevini kirik, Muiredachi rist · Külakirikud = kodakirikud kirikud, mis on ehitatud ühe katuse all (kõik löövid) 2.Karolingide kunst: · KARL SUUR (742-814) · *Suurruugi kujunemine · *allusid: Prantsusmaa, sveits , Belgia, Holland, Saksamaa, Itaalia, Hispaania Arhitektuur : · Sagenes kivihoonete püstitamine. Aechenis püstitati lossikabel. (8-tahuline tsentraalehitis, mida ümbritseb madalam ümbriskäik) Eeskujuks San Vitale kirik Ravennas. Kabeli sisevaates domineerivad ümarkaarsed arkaadid.
Olid muinasaja lõpul suhteliselt tihedasti asustatud. Rohkesti head looduslikku ehitusmaterjali (paasi ja dolomiiti) Samasuguseid 2-3võlvikuga pikihooneid ning natuke madalama kooriruumiga ja enamasti kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 14.saj algul esile ka mitmel pool mujal Saaremaal. Tornid algselt Lääne- Eesti kirikutel puudusid. Kesk-Eesti Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitatikomelöövilisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga, kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti ja Tallinn Ühelöövilised kirikud Erandlik kahelööviline oli Keila kirik Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kirikuid. Tallinna kome suure kiriku- Toomkiriku, Niguliste ja Olevste ehituse areng on olnud ühesugune. Algul olid kõik väiksed hooned, kuid lõpuks muudeti nad kõik basiilikaks. Vanim Tallinna klooster on Püha Katariina
romaani stiilis. Koorist lääne poole ehitati sellest pisut kõrgem ja laiem ühelööviline pikihoone, mille läänefassaadil oli kaunilt kujundatud ümarkaarne romaanilik portaal. Sellised 3 või 2 võlvikuga pikihooned valmisid 14. sajandi alguses mitmel pool mujal Saaremaal ja ka mandri lääneranna lähedal. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmevöölisi kodakirikuid, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanim neist on Amba ja Koeru, mis said juba 13. sajandil läänetorni. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avarama ruumimõjuga, kuid kesklöövi üleosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Erandlikult kahelöövilisena ehitati 14. sajandil Keila. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodarkirikuid(Viru-Jaagupi, Haljala). Tallinna kolme suure kiriku - Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste ehituslik areng on olnud
Piibli tõlkimisega tegeles Hans Susi, kes oli andekas poiss, kes sai koolituse vanaema rahast. Hans suri katku. Pole teada, kaugele tõlkimisega jõuti. Peale reformatsiooni kloostrikoolide osa langes, põhikoormust kandsid linnakoolid, aadlike lastel olid koduõpetajad. Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe. Tuntumad Niguliste kiriku tiibaltar, mille teinud Hermen Rode ja kappaltar Pühavaimu kirikus, mille teinud Bernt Notke. 1520-30 algas renessansikunsti läbimurre, Eesti kulsaim Michel Sittow.
Saare-Lääne piiskopkonnas levis ka lihtsam ühelöövilise ilma koorita kiriku tüüp,mille puhul kirkuhoone koosneb kolmest traveest ja idapoolset traveed kasutati koorina. Lääne-Eesti kirkiutel aga,algselt puudusid tornid,kuid mitmele neist on hiljem torn juurde ehitatud. Haapsalu piiskopilinnuse kirik Va l j a l a k i r i k Mitmes Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid,kus Kesk-Eesti võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga,kuid kesklöövi ülaosas hämarad ja romantiliselt salapärased. Vanimad kodakirkud on Ambla ja Koeru. Ambla kirik Koeru kirik Põhja-Eesti Põhja-Eesti lääneosas ehitati keskajal samuti ühelöövilisi kirikuid. Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirkuid. Saha Kabel Tallinna kirkud Tallinna kolme suurema kiriku-Toomkiriku,Niguliste ja Oleviste
Saksamaa Ehitised punasest tellisest, ka kivist Riia vanalinn ja Toomkirik on ka punasest tellisest(Läti oli Saksa võimu all ning oli sarnane arhitektuur) Eesti Linnakirikud Tallinn- Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu kirik Tartu- Jaani kirik Maakirikud Põhilised kodakirikud Valjala, Mihkli, Martna, Ridala, Karuse, Püha, Karja kirik o Kujutav kunst · Arhitektuuri teenistuses, kuid romaani kunstiga võrreldes looduslähedasem, inimlikum · Oluline on skulptuur- S-figuur(ka maalikunstis) Prantsusmaal- Reimsi katedraali skulptuurid 2500 tk Saksamaal- levib värvitud puuskultuur(ka Tallinnas) · Tiibaltar e kappaltar : pikad inimfiguurid, riided on volditud nurgeliselt, värvid: sinine, punane ,kuldne
kividega, hauakamber- Salme kirikusse viikingilaevades matused-ülikud meid vallutati, kaasa toodi lubimört, kiviarhitektuur Sakraalarhit. 4 piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa- 13.saj ja 14. algus, ühelöövilised kirikud, tornid puudusid, kuid hiljem lisatud osadele nt. Valjala kirik, muhu kirik, haapsalu lossikirik-ilma koorita, karja kirik, püha kirik, karuse kirik.. 2)Kesk-Eesti- 3löövilised kodakirikud nt. Ambla kirik ja Koeru- juba 13. saj. läänetorn, Türi kirik. kodakirikud laiemad ja avaramad kui 1löövilised... 3)Põhja-Eesti ja Tln- 1löövilised lääneosas, virumaal 3 löövilised(haljala kirik), erand Keila 2lööviline . Tallinn: Toomkirik-vanim tln, muudetud basiilikaks, Niguliste-restaur., Keskaja kunstimuuseum asub seal, , Oleviste kirik- järkjärgult muudetud, suurim tnp 123 m torn Pühavaimu kirik- 2lööviline pikihoone, asub raekojas kodakirik, oli Püha Katariina klooster,
kappeltareid. Inimese kujutamine- pikaks venitamine ning riided nurgelised. Punane, sinine, kuld. Lübeck. Hermen Rode töökoda, meister ja omanik. Aresko: Tekib Itaalias. Giotto di Berdone- kuulsaim fresko meister. Miniatuurmaal: vennad Limbourg'id. Ilmalike raamatute kujutamine. Tarbekunst- vitraaz. KESKAEG EESTIS: Arhitektuur: *paekivi(Põhja-Eesti)- tellis ja põllukivi (L-Eesti) I-d meistrid läänest (Pariisi gootika lihtsustatud variant). Kirikud(SAKRAANNE): Kodakirikud: *Valjala (romaani-gooti 13.saj), *Karja (Saaremaa) Muhu, Ridala 14.saj, *Kesk-Eesti kolmelöövilised (Koeru, Ambla), *Pühavaimu (Tallinn). Tallinn: Toomkirik, Niguliste, Oleviste (15.saj muudeti basiilikaks). Tartu: Jaani kirik 14saj (punane tellis, terrakotafiguurid (terrakota e põletatud savi kujud)), *Toomkirik(13-16saj). Kloostrid: Pirita klooster, Padise klooster. Ilmalik arhitektuur(PROFANNE): *Linnused: Paide tornlinnus, Kuressaare ja Viljandi konvendi honed
Eesti linnadesse jõudsid erineva päritolu ja iseloomuga ruumitüübid, arhitektruurivormid ja dekoorilahendused. · Siinsete tingimustega kohandumisel tekkisid omapärased ehitiste rühmad(Kesk-Eesti kolmelöövilised, Saaremaa ühelöövilised kirikud, Tartu väike telliskividest kirikutüüp. · Eesti iseseisva ehitusloomingu tõendiks on Tallinna kiviarhitektuur · (Raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja); · Endised kodakirikud ehitati ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Suurgildi hoone Tallinnas · Maalikunstis, skulptuuris ja tarbekunstist andsid eeskuju Saksamaa ja Madalmaad. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest säilinud on vähe. · Tallinnas tegutsesid kuulsad maalikunstnikud( Hermen Rode, Bernt Notke) · Kirikutes ja kloostrites oli suuresti kulda ja hõbedat, millest tänaseni säilinud on aga väga vähesed Bernt Notke "Surmatants" Russowi kroonika
Kolgata mäel (nn ,,Kolgata grupp"). · Urvaste kirik basiilika tüüpi kirik Võrumaal. · Valjala kirik Kõige vanem maakirik. Sellel esineb ka romaani elemente (läänefassaadil võib näha ümarkaart). Segastiilis. · Kesk-Eesti maakirikud on suuremad (3-löövilised) ning ehitatud hiljem (14.-15. sajandil). Neist vanim on Ambla kirik (ehitatud 13. sajandi lõpus). Need on kodakirikud (puudub valgmik katusel). Tuntud on ka Suure-Jaani kirik Viljandimaal ja Haljala kirik Lääne-Virumaal. · Lõuna-Eestis on gooti stiilis kirikuid vähe, sest need on tihti saanud sõdades kannatada ning on hiljem üles ehitatud, mistõttu on nad nüüd pseudogooti stiilis. Suurim neist on 3-lööviline Nõo kirik, mis on ehitatud 14. sajandil. Väikestest kirikutest on tähtsaimad Põlva kirik ning Puhja kirik. Eestis on üle 20 kloostri
See polnud vaesuse märk, vaid kohalike tingimustele vastav lahendus. Ehitajateks olid rändmeistrid kaaskondadega, hiljem kohalikud tsunftimeistrid. Eestis oli valitsevaks sakraalarhitektuuris neli piirkonda. · Lääne-Eesti ja Saaremaa ehitusmaterjal paas ja dolomiit. Kirikud olid tihedasti asutatud, kindlusliku iseloomuga ühelöövilised, tornid puudusid, kuid hiljem ehitati juurde. · Kesk-Eesti kolmelöövilised kodakirikud, avara ruumimõjuga, salapärased. · Tallinn ja Põhja-Eesti kolmalöövilised kodakirikud. Tallinnas Niguliste, Oleviste ja Toomkirik algselt madalad hooned asendati suurte ja kõrgetega. Algse hoonena on säilinud Pühavaimu kirik. · Tartu ja Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti kirikud on sõdades purunenud ja ümber ehitatud. Tartus suurim kahetorniga kirik on Toomkirik ja teine suur kirik on Jaani kirik.
· raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed 1599. a. koostati keelatud raamatute nimekiri. Leonard oda Vinci maalikunstnik, skulptor, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija (projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme jm.). Oma märkmed kandis ta paberile peegelkirjas. Romaani ja gooti kunst Keskaja kiriku arhitektuur: · basiilika 3-5 lööviline · altar idas, peasissepääs läänes · ristikujuline põhiplaan · jämedad sambad · kodakirikud · ühe lööviga kirikud · eraldi kellatorn (N: Pisa torn) · lame palklagi, silinder ja ristvõlv · portaal kiriku uks Romaani stiil Gooti stiil Arhitektuur · ümarkaar · teravkaar · lihtne, väheste · roidvõlv kaunistustega · tugikaar
sammastekoda, mis paiknes ümber nelinurkse hoovi). · Prantsusmaa romaani sünnimaa. Oli rohkem kui 10 koolkonda. Domineeris pikiehitis, kuid oli ka tsentraalehitisi. Arvukalt säilinud surnutelaternaid surnuaedades seest õõnsad sambad, ülaosas aknasarnased avad, kuhu asetati tähtpäevadel küünlaid. - Lõuna-Prantsusmaa: antiigi järgimine, kohati Väike-Aasia ja Bütsantsi elementide ülevõtmine. Saal (üks liigendamata ruum) -ja kodakirikud (löövid ühe katuse all). Mõned kirikud imiteerisid Rooma kirikute motiive (protorenessanss). Saint Gilles kirik. - Lääne-Prantsusmaa: kuppelkirikud. Eri tüüpi kirikud, mille fassaadid olid rikkalikult skulptuuridega kaunistatud. Tõenäoliselt olid eeskujuks Konstantinoopoli Hagia Sofia ja Veneetsia Püha Marcuse katedraal. Notre Dame la Grande, Fort Perigeux. - Kesk-Prantsusmaa: empoorkirikud (2 korrust, suured galeriid 2.korrusel)
poisile ja rajati nn. Susi kapital, millele lisati raehärra poolt vaeste linnapoiste koolitamiseks mõeldud rahasummaja teised annetused. Pole teada, kui kaugelejõuti piibli tõlkimisega. · järjest rohkem suundutakse õppima Euroopasse · koduõpetajad, põhikoormus linnakoolidel Ehitus-, kujutav-ja tarbekunst keskaja II poolel · Lääne- ja Põhja-Euroopa mõjutused arhitektuuris - jõukate linnakodanike majad, kodakirikud, toomkirikud hilisgooti stiilis · maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis eeskujuks Saksamaa ja hiljem Madalmaad - tsunftimeistritelt tellisid põhiliselt raed, gildid ja rikkad elanikud. Kunstnike hulgas esines ka eesti rahvusest meistreid. · XV saj. II poolel tegutsesid Tallinnas Lübecki maalija Herman Rode ja Bernt Notke (Niguliste kirik) · XVI saj. Tallinnas osavad kirikukellade ja suurtükkide valajad (Pühavaimu kirikukell vanim Eestis)
Eesti ala kirikute järgi 4 piirkonnaks (siseruum, löövide arv). Linnades valitsev kirikutüüp basiilika, katusel rida aknaid (valgmik). Kodakirikul puuduvad. Paremini säilinud maakirikud Lääne-Eestis ja Saaremaal. Saaremaal Kaarma (väga halvas seisus), Valjala kirik (päris heas seisus). Mõlema juures romaani stiilis lisandeid- ümarkaarsed ukse või aknaavad kõrvuti teravkaarsetega (üleminekustiil, seal romaani stiil poole ehituse pealt läinud gooti stiiliks). Mõlemad kodakirikud (tuntud ka kui saalkirik, kuna lööve tegelikult pole, on üks suur saal) Muhu kirik Muhu saarel- puhas gootika, saalkirik. Hästi säilinud ka Haapsalu losskirik (Haapsalu piiskopi residentskirikuks, teine oli Kuressaares, pole säilinud), saalkirik. Karja kirik Saaremaal- rikkalikumalt skulptuuride ja maalidega kaunistatud maakirik. Teistes maakirikutes pole säilinud suuremas mahus seinapinda. Põhja-Eestis ühelöövilised kodakirikud maal. Linnades (Tallinn, Narva, Rakvere) ka suuremat
isapoolses osas risthoone, ristumiskohas nelitis, pikihoone jätkus kooriruumina, kirikul LADINA RISTI KUJU, kooriruumi lõpus poolümar apsiid (altar), mõnel kirikul apsiidi ümber kableipärg (rohkem populaarne gootis), kooriruumi põranda all võis olla krüpt · väga jämedad sambad piilarid · peale basiilikate ka kodakirikud löövid ühe katuse all, aknad vaid külglöövidel · ühe lööviga kirikud eestis enamik maakirikuid · romaani kirikutel oli palju torne kaks läänefassaadil, Itaalias olid kellatornid sageli kirikust eraldi nt. Pisa, kaitsefunktsioonis pakkus torn viimast varjupaika · varasemates romaani kirikutes lame palklagi, pikapeale õpiti tegema silinder ja ristvõlvi, lisati
Jumalateenistuse k2siraamat 1525 - Lybeckis trykiti jumalateenistuse k2siraamat ka eesti-, liivi- ja l2tikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trykis). Peaaegu kogu tiraaz h2vitati Lyybeki rae poolt kui luterlik j6ledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade t6ttu". Basiilikad endised kodakirikud ehitati ymber selleks. Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli 6pilane, kes tegeles piibli t6lkimisega. Katkut6bisena palus Hans, et talle m6eldud raha kasutataks ka edaspidi yhe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem yhe Tallinna raeh2rra poole vaeste koolipoiste heaks p2randatud rahasumma ja teised annetused.
Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ka Eestit. Keskajal oli siin võim jagatud mitme jõu vahel, mis soodustas mitme koolkonna ja lõpuks ka kohaliku stiili kujunemist. Arhitektuur ei olnud Eestis nii suursugune nagu Prantsusmaal, vaid oli selle kohalik ja lihtsustatud variant. Kirikud ei olnud eriti suured, sellepärast ei kasutatud siin tugikaari, seinad tehti paksemad, sest eestis leidub piisavalt kergelt töödeldavat lubjakivi. Kirikud olid enamasti kindlus-tüüpi kodakirikud, sest elanikkond oli veel pikka aega ristiusu vastu meelestatud. Tallinnas on 14 sajandi ilme säilitanud Pühavaimu kirik, milles on 1483 Bernt Notke valmistatud altar, mis koosneb puidust skulptuurikompositsioonist ja maalingutest, kujutades Püha Vaimu väljavalamist. Teine Notke suurteos Tallinnas on 7,5m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants", mis iseloomustab hilisgootikal populaarset elu kaduvust ja kõige surelikkust iseloomustavat temaatikat. Oleviste kirik ehitati ümber
väljaehitist, mis moodustavad kabelitepärja. Keskmist ja suuremat kabelit nimetatakse Maarja kabeliks. Kõikide detalilide suundumus ülespoole, seega igati on rõhk vertikaalsusele. Akendel on 3 kasutatud enamasti vitraazi ehk klaasimaali. Muidugi arhidektuur oli igas linnas veidi erinev. Näiteks hilisgootika on Saksamaal lihtsustatud transept vähetähtis, kirikud on sageli kodakirikud, sest väiksemates kirikutes pole tugikaarte ja tugipiitade järele vajadust. Piirdutakse ühe torniga. Inglismaa areng oli üsna iseseisva suunaga. Fassaad eendub pikihoonest, samuti on transept väga eenduv. Inglise hilisgootika on väga rikkalik ja omanäoline. Itaalias gooti süsteemi täies ulatuses ei kasutatud - romaani süsteem, aga gooti detailid. Kirikutel leidus fassaaditorne harva ning vertikaalsust, nii nagu Prantsumaal, ei rõhutatud. Mõningad gooti stiilis ehitised:
Samasugused 3või 2 võlvikuga pikihoone ja sellest veidi kitsama ja madalama kooriga ning kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13.saj. lõpul, 14.saj. alguses Saaremaal kolmelööviline kodakirik. Esinesid Kesk-Eestis, näit. Koeru ja Ambla kirik, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele, torni said juba 13.saj.. Järgnesid Järva-Peetri, Pilistvere ja Türi kirik. Ka Virumaal ehitati kodakirikuid Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga. 3. kolmas kirikutüüp on linnades esinev basiilika. Tallinna basiilikad on Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Karja kirikus, kus on maagilised märgid võlvisiiludel: säärkurat jne. 14.Kes maalis Tallinna ,,Surmatantsu"? Mis on selle sõnum? (saj)(B.Notke, 15.saj, Niguliste) 7,5 m pikkune lõik hiigelmaalist ,,Surmatants". Hilisgootika ajal oli see elu kaduvust ja kõige surelikkust rõhutav teema väga populaarne
1) Lääne-Eesti ja Saaremaa ( paas ja dolomiit ) Valjala kirik 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti Keskajal ehitati sadakond kirikut ja kabelit, enamik neist mitu korda ümber ehitatud ( tulekahjud ja sõjapurustused, jõukuse kasv ja ehituslike ideaalide muutumine). Kirikud olid kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud. Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk-Eesti kihelkonnas ehitati 3-löövilisi kodakirikuid. Ambla ja Koeru. Kodakirikud on ühelöövilistest laiemad ja avara ruumimõjuga; löövi ülaosa on hämar ja romantiliselt salapärane. Põhja-Eestis ehitati samuti ühelöövilisi. Virumaal 3-löövilised kodakirikud ( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik). Tallinn Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. Esialgne madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. saj. muudeti nad kõik basiilikaks. Ainult Pühavaimu kirik on säilinud 14. sajandi ilmena. Oleviste kirik on lihtne ja kaine( MISMÕTTES KAINE?
Kirikukell kaalub 13 tonni. Vaeste piibel ehk Vennad Limbourghid ,,Berry hertsogi tundideraamat."-vitraaz aknad on vaeste piibel, sinine taust.kunstnikud olid kolm venda, kes katku tõttu surid ning see tundideraamat poolikuks jäi. HAKKAS KUJUTAMA REAALSET MAASTIKKU. Kõige laialdasem teema on vitraazid ja tasut ei ole kuldne vaid sinine. Seal cõib näha igale kalendrikuule iseloomulikke toimetusi. Eesti kirikud.kõige vanemad P-eestis ja Lääne-Eesti saartel. Eesti kirikud on põhiplaanilt kodakirikud. Maakividest on lõunaeesti. Paekivist on lääne. Valjala kirik-limperg (ehisviil) ja ümaraken.Saaremaa karja kirik (pole kellatorne). Väljast väga lihtne. Kiriks sees väga kummaline laemaal. Seal kirikus eesti kõige kuulsamad gooti stiilis reljeefid. Hulgaliselt piibliteemalisi reljeefe. Lapselikud ja nunnud reljeefid. (kurat oli ka ) Aken on maalitud. Pöide kirik-lagunenud Läänemaal Ridala kirik- torn hilisem.Koeraputka stiilis, tugipost on rõve
Hoonestuse dateerimine väga keeruline, pole kindlaid allkimaterjale, mis tõestaksid erinevate hoonete olemasolu. Kõik uurijad arvavad, et 13. sst on kirik oma praegusel kohal ja mahus ning samuti on sellest ajast klausuuri põhiosa. Ilmselt kirikut samas mahus ei olnud, kuid mingi kirik seal kindlasti oli. Pole võimalik rekonstrueerida. Kiriku mõõtmed ja ruumivorm ei ole tüüpilised Tallinna 13. s sakraalehitistele, mis olid Vestfaali mõjutustel laiad ja lühikesed kodakirikud. Arhitektuuriliselt läheneb pigem Tallinna 15. s ümberehitatud kirikutele. Põhiplaan sarnaneb Pirita kloostri kiriku (1417 36) ja Mihkli kloostri kiriku põhiplaaniga. Pirita kirikuga ühendab veel peaportaali kujundus ja võlvistik. Ehitusandmete põhjal saab väita, et 14. s lõpus tehti Katariina kiriku juures ehitustöid, allikatest ei selgu, kas ehitati uus kirik või vana ümber. Aita on ürikutes mainitud 1397. al, kas see on identne ürikutes mainituga, ei saa kindlaks teha.
kristlaste põrmude jaoks, mis pärast matusetalitust suleti kas marmorplaatide või tellismüüritisega. Hilisemal ajal laiendati hauakambrid kabeliteks. Rahvahulkade jumalateenistuse pidamiseks hakati kasutama antiikajast tuntud basiilikat ja kuppelehitist. Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks. Basiilikate kõrval levisid kodakirikud. Erinevalt basiilikatest asuvad kodakirikute löövid ühise katuse all, on enamasti ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitub altariruum kohe pikihoonega Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist. Varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse põhiplaaniga sakraalhooned Joonis 7
Losside seintele tehti ikkagi freskosi, romaanikunst 10-12 saj lääne-euroopas. Kiriku arhidektuur, joonista pähiplaan ja läbilõike, idalääne suunaline, põikjoone oli liikunud alla poole ja moodustanud kreekaristi. Oli krüpt kus maeti tähtsamaid tegelasi ja hoiti ka tähtsamat vara, ümarkaar. Ümarkaar on romaanikirku põhitunnus. Selgita, mis asi on basiilika(see on kiriku katus akendega, keskmise löövi ülaosas olevad aknad. Ilma akendeta on kodakirikud. Nüüd on mosaiiki vähem võib-olla ainult itaalias, sest seal oli traditsioon. Romaani kirikus on juba skulptuur, mis on relieefi kujul, portaali ümber. Kõik skulptuurid on värvitud. Gooti kunsti puhul aeg, varagootika, kõrgkootika, keskgootika. Gooti kestab kuni 11 saj.välja põhiliselt kõik sama aga põhitunnus on teravkaar. Vitraaz tuli nüüd töös on mis on mosaiik, mis vitraaz. Vitraaz on puhas gooti kunsti, seinad on õhemad sest gooti on linnade kunst, linna ümber on
· raamatute kaudu levisid kiiresti uued ideed 1599. a. koostati keelatud raamatute nimekiri. Leonard oda Vinci maalikunstnik, skulptor, arhitekt, insener, leiutaja, loodusuurija (projekteeris helikopteri, auru jõul töötava seadme jm.). Oma märkmed kandis ta paberile peegelkirjas. Romaani ja gooti kunst Keskaja kiriku arhitektuur: · basiilika 3-5 lööviline · altar idas, peasissepääs läänes · ristikujuline põhiplaan · jämedad sambad · kodakirikud · ühe lööviga kirikud · eraldi kellatorn (N: Pisa torn) · lame palklagi, silinder ja ristvõlv · portaal kiriku uks Romaani stiil Gooti stiil Arhitektuur · ümarkaar · teravkaar · lihtne, väheste · roidvõlv kaunistustega · tugikaar
põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut. Võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa: Tihedalt asustatud, kirikud lähestikku, hea looduslik materjal- paas, dolomiit. Valjala kirik 1227.a alustati. Algselt romaani stiilis. Ühelöövilised kirikud 13.-14.saj mitmel pool Saaremaal. Ühelööviline ilma koorita: Haapsalu piiskoplinnuse kirik. 2. Kesk-Eesti: Kolmelöövilised kodakirikud, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad Ambla ja Koeru (said 13.saj läänetorni). 3. Tallinn ja Põhja-Eesti: Ühelöövilised kirikud, erandiks kahelööviline Keila kirik (14.saj). Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik(8tahuline torn)). Tallinna suurimad kirikud Toomkirik, Niguliste, Oleviste kirik. Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti kõik basiilikaks
põllukivi. Keskaja jooksul ehitati Eestisse sadakond kirikut. Võib eristada nelja piirkonda: 1. Lääne-Eesti ja Saaremaa: Tihedalt asustatud, kirikud lähestikku, hea looduslik materjal- paas, dolomiit. Valjala kirik 1227.a alustati. Algselt romaani stiilis. Ühelöövilised kirikud 13.-14.saj mitmel pool Saaremaal. Ühelööviline ilma koorita: Haapsalu piiskoplinnuse kirik. 2. Kesk-Eesti: Kolmelöövilised kodakirikud, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Vanimad Ambla ja Koeru (said 13.saj läänetorni). 3. Tallinn ja Põhja-Eesti: Ühelöövilised kirikud, erandiks kahelööviline Keila kirik (14.saj). Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kodakirikuid( Viru-Nigula, Viru-Jaagupi, Haljala kirik(8tahuline torn)). Tallinna suurimad kirikud Toomkirik, Niguliste, Oleviste kirik. Esialgu väike madal hoone asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti kõik basiilikaks
Rooma arhitektuuri lõpuaastaks võib lugeda aastat 313, mil Constantinus Suur ristiusu riigiusuks kuulutas. Sellest ajast võib kõnelda varakristliku arhitektuuri tekkimisest. Ajastu ehitismälestisi: Püha Peetri basiilika Roomas, 4.saj Sta Constanza mausoleum Roomas, 4. saj St Stefanose katakomb, 2.saj; Püha Domitilla katakomb, 2. saj; Sta Sabina basiilika Roomas 4.saj; Sta Maria Maggiore basiilika Roomas, 4 saj. Ehitustüübid: Pikihooned: basiilikad ja kodakirikud ning tsentraalehitused. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, tuff, marmor. Ehitustehnika: kaar, silindervõlv, talasillused. 8. LÄÄNE-EUROOPA ARHITEKTUUR VARAKESKAJAL Rooma riigi langemine 476. aastal tähistab antiikaja lõppu ja keskaja algust. Perioodi 5.-11. sajandini, mil toimub feodaalsuhete kujunemine, käsitletakse varakeskajana. Ajastu ehitusnäiteid: Theoderichi mausoleum Ravennas 6.saj. Lõige, 2 korrus. Püha Miikaeli kirik Fuldas 9.saj. St
omase vastuolulise üldmulje. Kapiteelide väänla- ja lehemotiivid viitavad anonüümse Kõlni meistri kunstiringile. Kirikust mõnevõrra hiljem püstitati selle lõunaküljele ringikujulise põhiplaaniga kabel, mille kuppelvõlvi omapärased, mördi abil vormitud lamedad mõigasroided toetuvad pikkadele ümaratele rippsammastele. Üldkujult on Haaosalu kabel, mida kasutati baptisteeriumi funktsioone, harva esinevaks näitek Itaaliasse ulatuvate traditsioonidega hoonetüübist. Kesk-Eesti kodakirikud: Kujunemine toimus 13. sajandi poolel ja 14. saj. algupoolel peamiselt endisel Järvamaal. Pärast 1238. a loovutas Taani kuningas Järvamaa Saksa ordule, kuid tingimusel, mis keelas linnuste ehitamise. Arvatavasti see stimuleeris ordut aktiivsele kirikute püstitamisele. Kivikirikuid kasutati keskajal teatud määral ka kaitseehitistena. Lühikese ajaga püstitati sarnaseid kirikuid. 2- 3 ümarsammaste paari jaotavad avarate ja valgusküllaste kirikute pikihoone kolmelööviliseks
· Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika · Basiilika roomlaste akendega turu- või kohtuhoone · Basiilika on üks kristliku kiriku vorme ka tänapäeval · Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas · Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik · Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks · Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud · Rooma riigi idaosades muutub populaarseks tsentraalehitis · Tsentraalehitis võib olla rotund või ka ruudukujulise põhiplaaniga · Tsentraalehitisel on kuppelkatus · Varakristlikul kirikul oli suur eesõu kaevuga aatrium · Varakristlikke kirikuid on säilinud väga vähe · Mõned kirikud on säilinud ümberehitatud kujul · Suurim varakristlik kirik oli kuni 16. saj alguseni Peetri basiilika Roomas
· Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. · Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat. Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldusvormiks olid seinamaalid, vähe säilinud. · Tallinnas tegutses palju Põhja-Euroopas tuntud maalikunstnikke: 1. Bernt Notke - kappaltar Pühavaimu kirikus, kõige tuntuim töö aga lõuendile maalitud "Surmatants" põhiideeks surma ees on kõik võrdsed 2. Hermen Rode Niguliste kiriku tiibaltar
lk. · Tehti katset ka asuda piibli tõlkimisele, kuid sellega tegelenud Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi suri katku, töö jäi katki. · Vähenes kloostrikoolide tähtsus ja suurenes linnakoolide oma, kodanike ja aadliperedes kasutati võimaluse korral koduõpetajat. Kunst keskaja teisel poolel: · Tallinna kiviarhitektuur rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid mis on säilinud tänapäevani. · Kodakirikud ehitati ümber basiilikateks. · Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunsti eeskuju Saksamaalt ja Madalmaadest. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldusvormiks olid seinamaalid, vähe säilinud. · Tallinnas tegutses palju PõhjaEuroopas tuntud maalikunstnikke: 1. Bernt Notke kappaltar Pühavaimu kirikus, kõige tuntuim töö aga lõuendile maalitud "Surmatants" põhiideeks surma ees on kõik võrdsed 2. Hermen Rode Niguliste kiriku tiibaltar
ümarkaarne romaanilik portaal) · 13. Saj lõpul kerkisid üle kogu Saaremaa ja mandri lääneranna lähedal 3 või 2 võlvikuga pikihoone ning sellest pisut kitsama ja madalama kooriruumiga , ühelöövilised kirikud( Karja, Muhu, Kihelkonna, Karuse, Ridala jt) · Levis ka ühelööviline ilma koorita kiriku tüüp. Näiteks Haapsalu piiskopilinnuse kirik. Kesk Eesti: · Kolmelöövilised kodakirikud , vanimad neist on Ambla ja Koeru, järgnevad Järva Peetri , Pilistvere, Türi kirik. Põhja Eesti ja Tallinn: · Ühelöövilised kirikud Põhja Eesti lääneosas · Kahelööviline kirik - Keila kirik · Kolmelöövisised kodakirikud Virumaal · Tallinna kolme suurema kiriku Toomkiriku, Niguliste ja Oleviste areng on olnud ühesugune esialgu väike ja madal hoone on asendatud aja jooksul suure ja kõrgega. 15. Saj muudeti nad kõik basiilikaks.
olid kaetud freskodega. Tihti raiuti hauakambri lagi välja selliselt, et see meenutas ristvõlvi. Ajastu ehitusmälestisi: St Stefanose katakomb, 2. saj Püha Domitilla katatakomb, 2. saj Püha Peetri basiilika Roomas, 4. saj Sta Sabina basiilika Roomas, 4. saj Sta Constanza mausoleum Roomas, 4. saj Sta Maria Maggiore basiilika Roomas, 4. saj Ehitustüübid: Pikihooned: basiilikad ja kodakirikud ning tsentraalehitised. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, tuff, marmor. Ehitustehnika: kaar, silindervõlv, talasillused. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 10 Varakristlik basiilika on avar ristkülikukujuline hoone, mille siseruum on sammastega jaotatud pikkadeks löövideks (3 kuni 5, vahel ka 7 ja isegi 9 löövi). Tsentraalehitised püstitati mausoleumideks ning ristimiskodadeks e. baptisteeriumideks ning kaeti kupliga.
· Nüüd saavad kristlased võimaluse ka oma jumalakodade ehitamiseks · Kirikute eeskujuks võetakse enamasti basiilika · Basiilika roomlaste akendega turu- või kohtuhoone · Basiilika on üks kristliku kiriku vorme ka tänapäeval · Basiilikad levisid peamiselt Rooma riigi lääneosas · Basiilikate eripäraks on ristkülikukujuline kõrgendik katusel, kus asuvad aknad valgmik · Ühtse katusepinnaga kristlikku kirikut nimetatakse kodakirikuks · Kodakirikud on tavaliselt väiksemad kirikud · Rooma riigi idaosades muutub populaarseks tsentraalehitis · Tsentraalehitis võib olla rotund või ka ruudukujulise põhiplaaniga · Tsentraalehitisel on kuppelkatus · Varakristlikul kirikul oli suur eesõu kaevuga aatrium · Varakristlikke kirikuid on säilinud väga vähe · Mõned kirikud on säilinud ümberehitatud kujul · Suurim varakristlik kirik oli kuni 16. saj alguseni Peetri basiilika Roomas
Üks ei välistanud teist ning nad eksisteerisid koos, kuigi see ei meeldinud kirikule ning rahvast püüti võõrutada. Keskaja arhitektuur ja kujutav kunst Eestis Arhitektuur: põhiliselt kirikuarhitektuur (varasem romaani stiilis,hilisem gooti stiilis), Romaanistiili näited on Lääne-Eestis nagu Valjala,Kaarma jm,Saaremaal. Gooti stiilile iseloomulikud teravkaared ja pürgimine kõrgustesse Tartu Jaani kirikus. Ehitusmaterjalideks paekivi ja telliskivi 15.sajandil hakati esialgsed kodakirikud ehitama umber basiilikateks,maakirikutele ehitati juurde tornid.Kirikutel oli ka kaitsefunktsioon. Kloostriarhitektuuri ehk sakraalarhitektuuri on tänapäevaks vähe säilinud.Kuigi Katarina kirik pidi Tallinnas olema ääretulkt suur,pole tast peale fragmentide midagi järel.Kloostrid ehitati suureks,et rohkem inimesi sinna sisse mahuks Ilmalikust arhitektuurist võib mainida mõisaid,linnuseid ja maju. Mõisad olid esimesed kivihooned maal talupoegade puuhoonete kõrval
võimukandjad tellisid igasugu erinevad ehitusmaterjale ja arhitektuuri vorme mujalt maailmast. Tänu sellele tekkisid eestis omapärased ehitisid, mida mujalt on raske leida. o Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Arhitektuuri õitsenguajast pärineb nt: raekoda, rikkaste majad. o Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. (Tartu toomkirik) o Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa ja hilisemal ajal ka Madalmaad. o Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks oli seinamaal, millest säilinud on vähe. o Hermen Rode- lübeci maalija kellelt telliti Niguliste kiriku tiibaltar. o Bernt Notke- kappaltar pühavaimu kirikus
(empoorid). Kirikute lääneküljele ehitati uskmatute ja patuste jaoks eeskoda e. narteks. Paljudel varakristlikel basiilikatel oli narteksi ees veel avar sammaskäikudega aatriumõu nn. "paradiisiõu", kuhu tänavalt pääses läbi värava. Varakristlike basiilikate fassaad oli lihtne, kogu tähelepanu pöörati interjöörile. Basiilikate kõrval olid eriti Väike-Aasias levinud 34 kodakirikud. Erinevalt basiilikatest on kodakirikute löövid ühekõrgused ja puudub ka ristlööv, seetõttu liitus altariruum kohe pikihoonega. Teiseks levinud ehitustüübiks olid tsentraalehitused, milles kõik üksikud osad on keskpunktist ühekaugusel. Tsentraalehituse idee pärines antiiksest ümartemplist ning varakristlikul perioodil olid levinumateks tsentraalehitiseks ümara või hulknurkse
annaabi.ee 
