2,2...2,7 g. · Emasloom imetab poegi piimaga 1 kuu · Suguküpsus saabub kümnekuuselt. · Eluiga 3...5 aastat. Koht ökosüsteemis · Looduslikud vaenlased on nirk, kärp, metsnugis, ronk, vares, toonekurg, kassikakk. · Inimene kütib karusnaha saamiseks. · Tekitab inimesele kahju, uuristades käike peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured. · mpenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate hävitamisega ja mulla kobestamisega. Ohustatus ja kaitse · Ohustab häirimine elupaikades ning taimekaitsevahendite kasutamine, varem ka küttimine karusnaha saamise eesmärgil. · Ei ole looduskaitse all. Ujub hästi, kasutades kõiki 4 jäset. Kas sa teadsid? Ehk huvitavaid fakte muttidest. · mutt on hinnatud karusloom ja tema nahk on hinnatud karusnahk · muttide igapäevane leib on vihmaussid, aastas sööb ta 36 - 37 kg vihmausse
• Kevadel kultiveeritakse • Enne kilepanekut kultiveeritakse vastavalt vajadusele 2...3 korda • Lõimiselt eelistab keskmise raskusega muldi (ls2, ls3, sl) • Nõrgalt happelised mullad; Viljandi, Lõuna-Tartumaa • Maasika istandikule sobiv huumusesisaldus on 2,5- 3,5%. 1 • Maasikaistandike planeerimisel tuleb külvikorda viia ka teisi kultuure Mullaharimine • Maasikaistandikus algab mullaharimine kinnitallatud reavahede kobestamisega pärast istutamist • Kultivaatori sektsoonidele paigalatatakse kaitseorganid või ühepoolsed lõikekäpad maasikareapoolsesse külge Maasikastandus kilemultšiga • Eestis on levinumad musta kilemultš ja põhumultš • Kilega multšimine aitab hoida mullaniiskust, tõrjub umbrohte, vähendab kulusid herbitsiididele ja parandab viljade kvaliteeti • Kilemultšil kasvatades valmib saak umbes nädal varem • Musta kile miinuseks on liigne kuumenemine suvel
narmasjuured ja taim võib hukkuda. Tihti saab just lämmastikuga üleväetamine saatuslikuks paljudele roosidele, muutes nad põua ja talvehellaks. Lisaks on üleväetatud taimede koed lõdvad, tehes nad kergelt. haavatavaks haiguste ja kahjurite poolt. Esimene väetamine Substral® Roosiväetisega tehakse siis, kui eemaldate roosidelt talvekatte. Roosiväetist kulub 1m2 väetamiseks 30g(20g=1supilusikas). Väetis puistatakse ühtlaselt mullale ja viiakse pinna kobestamisega mulda. Kuna Substral® Roosiväetis on pikatoimeline väetatakse roose teist korda alles 6-8 nädala pärast. Kasutades väetist suve jooksul 2-3 korda(3korda 6 nädalase vahega vajavad väetamist roosid, mis kasvavad toitaineid mitte siduvas liivases mullas, mida tuleb tihti kasta ja roosid "mis õitsevad, end surnuks", ehk pideval vahepeal puhkamata) ei ole teil vajadust kasutada eraldi sügisväetist, sest väetis
................................................................................................................................ 8 2 Sissejuhatus Sipelgaid leidub pea kõikjal maailmas ja neil on suur mõju maismaa ökosüsteemile. Nad kobestavad maad rohkem kui vihmaussid, nad on elutähtsad toiduahelas ja seemnete levitamises, tähtsad putukkahjuri hävitajad, mulla tekitajad ning tolmendajad. [3] Pinnase kobestamisega aitavad sipelgad kaasa mullareaktsiooni ja metsauuenemistingimuste paranemisele. Puudel ronides levitavad nad viirusi ja baktereid, mis põhjustavad putukkahjurite nakkustesse haigestumist . Lehetäide kaitsmisega, kelle magusatest eritistest nad toituvad, aitavad kuklased kaudselt kaasa metsale kasulike parasiitputukate arengule, kes suguküpseks saamiseks vajavad samuti lehetäinestet [4] Käesolevas referaadis võrreldakse sipelgate liigirikkust erinevates riikides ja liigirikkuse tegureid.
AUGUST Substrali roosiväetis - rikkalikult õitsvatele sortidele - Lisaks anda sügisväetist Tabel 1. Rooside väetamine aprillist augustini (autori koostatud) Esimene väetamine Substral® Roosiväetisega tehakse peale roosidelt talvekatte eemaldamist. Roosiväetist kulub 1m2 väetamiseks 30g (20g=1supilusikas). Väetis puistatakse ühtlaselt mullale ja viiakse pinna kobestamisega mulda. Kuna Substral® Roosiväetis on pikatoimeline, väetatakse roose teist korda alles 6-8 nädala pärast. Kasutades väetist suve jooksul 2-3 korda ei ole teil vajadust kasutada eraldi sügisväetist, sest väetis sisaldab piisavas koguses fosforit ja kaaliumi, et roosid tugevatena talvele vastu läheksid. 3 korda 6 nädalase vahega vajavad väetamist roosid, mis kasvavad toitaineid mitte siduvas liivases mullas, mida tuleb tihti kasta ja roosid "mis õitsevad,
2. TERAVILJADE AGROTEHNIKA Otsekülv – Tegemist on meetodiga, mille puhul mullaharimist ei toimu ning külvatakse otse maha. Tavapärane mullaharimine - Selle puhul toimib kõrrekoorimine, sügiskünd, libistamine, kultiveerimine ja külvamine. Minimeeritud mullaharimine – Kõrrekoorimine toimub enamasti sügisel või künnitakse madalkünniadraga kevadel. Seejärel külvatakse vili maapinda. Selle mullaharimise viisil pole mõtet teha kultiveerimist. Künni asendamise eelised kobestamisega on kütuse- ja ajakulu vähenemine. Aja ja kütuse rahaline kokkuhoid sõ ltub sellest, kui kiiresti ning kui laialt tööd tehakse. Mulla tihenemine sõltub ratta asukohast künnil. Mulla tihedust suurendavad nii liigniiske kui ka väga kuiva mulla harimine. Künnivaos sõitmine eeldab kitsamat rehvi. Lisaks, mida kuivem on muld, seda väiksem on selle tihenemine. Kui traktori rehvirõhk on vale, siis muld tiheneb tugevasti, künniga kobestatakse ning halveneb mulla struktuur
Jooksuaeg märtsis-aprillis. Poegib üks kord aastas. Pesakonnas 3 kuni 8 poega. Tiinus kestab 40 päeva. Pojad sünnivad maikuus. Vastsündinud on abitud, pimedad ja karvadeta. Emasloom imetab poegi piimaga 1 kuu, siis nad hakkavad ise toitu hankima. Suguküpsus saabub kümnekuuselt. Eluiga 3 kuni 5 aastat. Tekitab inimesele kahju, uuristades käike peenardesse, närides läbi kõik ettejuhtuvad taimejuured. Kompenseerib selle aga mitmesuguste kahjurputukate hävitamisega ja mulla kobestamisega. Teda ohustab häirimine elupaikades ning taimekaitsevahendite kasutamine, varem ka küttimine karusnaha saamise eesmärgil. Orav: Eestis laialt levinud. Elab okas-, sega- ja lehtmetsades, parkides. Päevase eluviisiga. Orav on hea ronija. Segatoiduline loom, kelle menüüs moodustavad peamise osa taimede seemned, kuusekäbid, tammetõrud ja sarapuupähklid. Oravad söövad meelsasti ka linnupoegi ja mune, tigusid, putukaid. Talveks koguvad toiduvarusid. Sageli on ühel isendil mitu pesa
Selle parempoolses otsas voolavad jõed Eufrat ja Tigris. Nende jõgede vahele jäävat ala nimetatakse juba ammustest aegadest Mesopotaamia - Kahe Jõe Maa. Poolkuu vasakpoolses otsas asub Egiptus, mille kõrbeid elustab neist läbi voolav Niiluse jõgi; Hiinas kujunes kõrgkultuur Huanghe jõe orus; Indias oli kõrgkultuuri arenemispiirkonnaks Induse jõe org. Niisutusviljelus. Taim vajab kasvamiseks hapniku juurdepääsu, sobivat temperatuuri ja niiskust. Hapniku juurdepääs tagati mulla kobestamisega, õige aastaaja valimine taime kasvatamiseks tagas sobiva temperatuuri. Väga raske oli aga õige niiskustasakaalu saavutamine, siin sõltuti täielikult loodusest. Lähis-Idas, vanimas põlluharimise tekkekoldes, laiusid mitmel pool kuivad, kuumad ja viljatud kõrbed. Suurt osa ülejäänud maast kattis tihe mets ja võsa, mille raadamine põlluks nõudis väga ränka tööd. Osa maast kannatas liigniiskuse all, mida põhjustasid jõgede üleujutused
Kiireneb mulla orgaanilise aine mineralisatsioon, mis viib rullitüüpide mõju mulla agrofüüsikalistele omadustele siis sobivad suure klahvpuisturiga kombainid. huumuse vähenemisele. Tihendusseadis ehk rull on kaasaegse mullaharimise Tähtus järgnevatele töödele, et põhk ei tohiks olla vaalus Künniasendamine kobestamisega- Tavaliselt on see adra põimmasina üks oluline koostisosa. Erinevatel masinatel on ning peab olema korralikult peenestatud, sest muidu on künni asendamine tüükultivaatoriga või randaaliga. Kündi saab kasutusel erinevast materjalist ja erineva konstruktsiooniga kvaliteet kehv kuna põhk ei ole mullaga ära segatud ning
lume varane sulamine ja seejärel vee külmumine. Mullastiku suhtes nõudlik (eriti niiskus), kasvab paremini kallakus tasasel maal, kuhu ei kogune veeloike. Sobiv pH tase 6-7 piires. Külvatakse juuli lõpus-augutis (Eestis), tavaliselt teraviljade järel; vegetatsiooniperiood terve aasta. Samale põllule ei tohiks uut rapsi külvata enne 3-5 aastat. Põllu ettevalmistamine (aega vähe!) algab eelkultuuride künnialuse üleskündmise, segamise ja kobestamisega (kuni 25 cm sügavuselt). Mulda viiakse ka väetisi ja herbitsiite, hävitatakse ja nõrgestatakse umbrohuidandeid. Väetamine:taliraps vajab rohkem toitaineid kui suviraps. P ja K antakse põhiliselt sügisel, väävelväetisi S umbes 30 % sügisel, ülejäänu kevadel. Veel väetatakse Mg-ga, N-ga (lämmastik) Tavapäraseim külviviis-kitsas reavahe 12,5 cm. Külvisenorm-külvatakse hõredamalt kui suvirapsi (tugevam taim), umbes 100 id. seemet 1 m 2-le, 5,5-5,8 kg/ha.
Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Metssead on kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest (kevadel ja suvel) kui ka maa alustest (aastaringselt) osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Metsamajanduse seisukohast võib metssiga pidada pigem kasulikuks, sest kuigi ta pinnase tuhnimisega võib puude juuri vigastada, siis mulla kobestamisega loob tingimused seemnete paremaks idanemiseks ja loodusliku uuenduse tärkamiseks. Kasu toob ka mullas elavate kahjurputukate ja nende vastsete söömisega. Põder on meie metsade suurim loom, õlakõrgus on kuni 2 m, kehapikkus kuni 3 m ja kaal kuni 500-600 kg. Põder on ka metsale suurimat kahju tegev loom. Suvel sööb põder päevas 30-40 kg, talvel 15-20 kg taimi. Põder eelistab niiskeid ja soostunud lehtmetsi, võsaga kattunud raiesmikke ning rabasid, kus elutseb suvel enamasti üksikult
Koorimise ülesanded vee- ja õhureziimi reguleerimisel: 24 - niiskusvarude säilitamine - koorimisega kobestame mulla pinda, mistõttu kapillaarne veetõus ei ulatu maapinnani ja väheneb niiskuse kadu, samal ajal aga tungivad sademed suhteliselt kergesti mulda (ei voola mööda mullapinda ära) - niiskes keskkonnas toimub taimejäänuste lagunemine kiiremini - mulla pinna kobestamine. Kobestamisega õhustame mulda ja loome mullas soodsa reziimi taimejäänuste lagundamiseks, lagundajatel bakteritel on nii õhku kui vett - koorimine suurendab sademete mulda filtreerumist (2,5...3,2 korda) - loob soodsas tingimused mulla käärimiseks ja vihmausside säilimiseks (vihmausside elutegevus intensiivistub kuna toit ja niiskus on olemas) - vähendab energiakulu järgneval sügiskünnil (kuni 38%)
reguleerseadised. Peedikombaini tööorganid on kaeveorgan, kitkumisseade, ühtlusti, lõikeseade, sõelur, vahe- ja laadimiskonveierid ning automaatjuht. Juurikakoristi tööorganiteks on kaeveorgan, sõelur, vahe- ja laadimiskonveierid ning automaatjuht. Porgandikoristi koosneb kaeveorganist, kitkumisseadmest, pealsete eemaldamise seadmest, vahe- ja laadimiskonveierist. Kaeveorganiteks on kaevekäpp ja kaevesahk. Kaevekäpad (joonis 10.30, a) nõrgestavad mulla kobestamisega peedijuurikate ja mulla vahelist sidet ning kergitavad juurikaid pisut ülespoole. Käpad on kitkuvkombaini koostisosad ja asuvad kitkumisseadmete sektsioonide all. Kaevesaha ülesandeks on juurika väljasurumine või -kaevamine, mõjutades seejuures juurikat mitte osaliselt, vaid mulla kaudu. Sellega välditakse mehaanilisi vigastusi. Kaevesahkadega on varustatud kaevavkombainid ja juurikakoristid. Kaevesahku liigitatakse peamiselt kahe tunnuse alusel (joonis 10.30):
Tüsedat künnikihti ei ole võimalik luua järsku. Tavaliselt süvendatakse künnikihti järk-järgult 2...3 cm kaupa, et vältida mullaviljakuse ajutist langust väheviljaka aluskihi väljakündmise tagajärjel. Sobivaim aeg sügavkünniks on varasügis. Sügavkünniga peab kaasnema tugev väetamine. Väetist tuleb anda seda rohkem, mida rohkem aluskihti välja küntakse. Kui väetisi ei ole piisavalt anda, asendatakse sügavkünd künnialuse kihi kobestamisega, kasutades selleks põhjakobestiga atra. Muttimine on mutikäikude sarnaste õõnte e. muttdrenaazi rajamine kuivendatavale alale. Muttimisel on õõnte vahekauguseks 0,8...1,5 m ja sügavuseks 35...45 cm. Tänu õõnte väikesele sügavusele valgub neisse üleliigne vesi künnikihist. Et õõnte kogus on suur, mahutavad nad endasse küllaltki palju vett. Maapinna langu suunas rajatud õõned võivad osa liigvett põllult ära juhtida. Et
rikastada ja sorteerida seda. Tavaliselt paljude karjääride looduslik lasund ei vasta ehitusliiva ja kruusa nõuetele (vajavad sõelumist ja pesemist). Pinnaste töötlemine pinnasepumpadega toimub peamiselt veekogude põhjas nende süvendamise ja lendmudast puhastamise või ehitusmaterjalide kaevandamise eesmärgil. Ujuv bager on pinnasepumpamise seade, mis imeb pinnast vee alt (vajadusel ka koos pinnase eelneva kobestamisega) ning pumpab selle mööda pulbijuhet edasi paigalduskohta. Pinnasepumpa kasutatakse ka eraldi pinnase teisaldamiseks karjäärist paigalduskohta. Seadmed on paigaldatud ujuvalusele, mis varustatakse fikseerimisvaiadega ujuvaluse paigalhoidmiseks. Seadme põhiosad on pinnasepump, imitoru, imitoru juhtimissüsteem ja pulbitorustik, mille kaldale juhtimiseks ja veepinnal hoidmiseks kasutatakse pontoone. Töö põhineb vee uhtuval toimel ja kandval toimel. Pump tekitab veevoolu, mis eraldab
Kasvupinnases olevat veevaru on võimalik kaitsta, kui vähendada aurumist maapinna kobestamise ja multšimise abil. Kobestamise efekt seisneb selles, et kapillaarid suletakse „õhukorkidega“. Kasvupinnaste pealispind võib põuaga kergesti muutuda hüdrofoobseks (vett hülgavaks), mis tähendab et kastmisvesi ei imbu pinnasesse. Hüdrofoobia tüüpnäiteks on kuivanud pealispinnaga turvas, mida uuesti niisutada on väga raske. Ka hüdrofoobiat on võimalik vähendada kobestamisega. 1.4. Näiteid mõningate kasvupinnasetüüpide füüsikaliste omaduste kohta Tabelis 2 esitatakse näitena järgmiste, haljastuses laialdasemat kasutust leidvate kasvupinnaste või nende komponentide füüsikalisi omadusi: Kasvupinnas A: 100% rabaturvast Kasvupinnas B: segu 50% rabaturbast ja 50% liivast Kasvupinnas C: segu 50% kompostist ja 50% liivast Kasvupinnas D: 100% komposti
annaabi.ee 
