Demokraatia ja diktatuur Eesti Vabariigis 1920-1934
Nagu paljudes riikides jõudis ka Eestis toimida 20 sajandi esimesel poolel nii demokraatlik
riigikord kui ka diktatuur. Vene võimu alt vabanenud Eestis soovisid inimese demokraatliku
vabariiki aga elu halvenedes hakkas levima arvamus, et Riigikogu õigusi on vaja piirata.
Aastatel 1920-1934 oli Eesti peamiselt demokraatlik. Poliitika kujundamises osalesid paljud
erakonnad. Riigikogus olid esindatud ka vene ja saksa vähemusrahvuste parteid. Eestit
juhtivate koalitsioonvalitsuste sisemised vastuolud tegid aga valitsused nii ebastabiilseks, et
valitsuse keskmine eluiga jäi alla 11 kuu. Paljud leidsid, et sagedased valitsuskriisid ei ole
normaalsed ning leidsid, et valitsus ei suuda nii lühikese aja jooksul oma plaane ellu viia.
1930. aastate majanduskriis halvendas eluolu tunduvalt ning mitmed arvasid et karmim käsi
riigijuhtimises parandaks olukorda. Sooviti laialdaste õigustega riigipea ametikohta. Seda
nõudsid eriti jõuliselt vapsid.