Koalestsentsiteooria ühendab mudeleid, mis ennustavad vanemate-järglaste suhteid ajas tagasivaatavalt. 3. Selgita kahe liini koalestseerumist ja oodatavat koalestsentsiaega sõltuvalt populatsiooni efektiivsest suurusest! W-F ideaalpopulatsioonis Ne = N. Tõenäosus, et 2 indiviidil või geenikoopial on sama vanem eelmises põlvkonnas on 1/(2N). Kui 2 indiviidil on sama vanem eelmises põlvkonnas, siis need liinid ühinevad (koalestseeruvad) ja liine jääb 1 võrra vähemaks. Kui viimased 2 alles jäänud liini ühinevad, oleme jõudnud MRCAni. Intensiivsem triiv tähendab, et fikseerumine saabub keskmiselt rutem. Järelikult peab väikese Ne-ga populatsiooni indiviidide viimane ühine eellane olema hiljutisem, kui suure Ne-ga populatsiooni oma. P(koalestsents, eelmises põlvkonnas) = 1/2Ne 4. Kuidas arvutada keskmist oodatavat TMRCA ehk puu sügavust, kasutades suhtelist aega populatsioonisuuruse suhtes? Miks on
suurusega. W-F populatsioonis on see N=Ne. Sageduse ja ooteaja vahel esineb pöördvõrdeline seos – kui sagedus on 1/10-le, siis ooteaeg on 10 aastat. Koalestsentside sagedus= tõenäosus, et kahel geenil on eelmises põlvkonnas ühine eellane. Kuna koalestsentsi tõenäosus igas põlvkonnas on 1/2N, siis keskmiselt tuleb oodata 2N põlvkonda kuni kaks liini koalestseeruvad. Valem: P=1/2Ne 4. Kuidas arvutada keskmist oodatavat TMRCA ehk puu sügavust, kasutades suhtelist aega populatsioonisuuruse suhtes? Miks on genealoogiliste puude kõrgusel suur hajuvus? Natalja Sellepärast, et viimane koalestsentsiaeg on pikk ja jaotuvus on ebasümeetriline. Lisaks on usaldusintervall 95%, mis annab Ne-le väga laiad piirid, mis muudabki genealoogilise puu hästi hajusaks. 5. Kirjelda liinide koalestseerumist populatsiooni kasvamise/kahanemise korral
annaabi.ee 
