Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam
nad jäävad sekundaarse miinimumi F kaugusele. Molekulaarsete kaitsekihtidega
kolloidide püsivus. Soolid, millede osakeste pinnal on veel ka solvaatkiht, võivad
säiluda pikka aega, ilma et nad koaguleeruksid. Püsivuse suurendamiseks kasutatakse
samuti kõrgmolekulaarsetest ainetest kaitsekihte, millede koostises on polaarseid või
ionogeenseid rühmi, millised muudavad kolloidosakese pinna lüofiilseks ja seega ka
koaguleerumisele vastupidavamad. Kelme kolloidosakese pinnal takistab osakeste
lähenemist kaugusele, kus hakkaksid mõjuma osakestevahelised tõmbejõud
Koagulatsioonilävi vähim elektrolüüdi kontsentratsioon, milline kutsub esile nähtava
koagulatsiooni.
Kolloidlahuse püsivus on tingitud samanimeliste laengutega osakeste tõukumisest.
Sellepärast ongi koaguleerivaks iooniks kolloidosakese laengule vastasmärgiline
lisatava elektrolüüdi ioon
annaabi.ee 
