tundi. Järelvalmimise ajal paraneb viskoosi kedratavus), filtreeritakse (kaks või kolm korda) ja vabastatakse õhust. Selles staadiumis saab lisada soovitud lisaaineid kiule teatavate omaduste andmiseks nagu nt värvaineid, tulekindlad või matitavad ained. 3. Viskooskiu ehitus Viskooskiudu mikroskoobi all vaadeldes võib näha piki kiu pinda kulgevat peent viirutust, kiu ristlõike ääred on ebakorrapärased sakilised. Selline ehitus seletub kiu koagulatsioonil toimunud füüsikalis-keemiliste muudatustega. Viskooskiu välimised ja sisemised kihid ei kõvene üheaegselt. Kõvenedes tõmbub sisemine kiht kokku, põhjustades pealmise kihi kurrulisust. Viskooskiu läbimõõt on 10-40 µm. Vaatamata kiu pinna soonilisele ehitusele on viskoosniit sile ja läikiv, viskoosriie aga hargnev, kaarduvate lõngadega ja kergesti libisev. Looduslike tsellulooskiududega võrreldes on viskooskiul kaks iseloomulikku eripära: molekuliahela pikkus on umbes kümnendik
settebasseinide ette ehitati reaktsioonikambrid kemikaalide paremaks segamiseks, horisontaalsed settebasseinid asendati vertikaalsetega. 1950. aastaks saavutati jaama tootlikkuseks küll 36 000 m3 ööpäevas, kuid linna veevajadus oli ikka suurem. 1959. aastal alustati jaama laienduse projekteerimisega. Paralleelselt otsiti uusi võimalusi veetoodangu tõstmiseks. Vertikaalsed settebasseinid ehitati hõljuva kihiga selititeks. Kui settebasseinides eraldus koagulatsioonil tekkinud sade ainult oma raskusjõu mõjul ja vee liikumiskiirus ei olnud seetõttu kuigi suur, siis hõljuva kihiga selitites kasutati ära ka hõljuva settekihi filtreerimisvõime, mis lubas tõsta vee voolu kiirust. Kasutusele võeti abikoagulandina polüakrüülamiid rahvakeeles polla. Aastaid hiljem, kui koagulandi vagunist laadimisel kasutati lintlaadijat, mille rahvakeelseks nimetuseks sai pontu, oli hommikustel nõupidamistel lööklauseks teade: ,,Pontu on rikkis
toimub tolmu ja gaasiliste komponentide imendumine. Vahi tekkimise momendist jarsult suureneb gaasi ja vedela faasi kontaktpind, oluliselt suurendavad kahjulikke ainete neelamise tõhusust. Saadud muda eemaldatakse vedelikuga, mis voolab võrude läbi retsirkulatsiooni mahutisse. 1.4. Scrubber Venturi Scrubber Venturi — lisanditest gaasi puhastamise seade. Tema töö põhineb vee jaganemisel turbulentse gaasi vooluga, vedeliku tolmuosakeste püüdmisel, nende osakeste koagulatsioonil järgmise sadestamise inertstüübi tilgakogujas. 6 Tööpõhimõtte: Scrubber Venturi (joon. 4.) koosneb kolmest osast: kitsenev osa, väike kurgus, laendav osa. Sissetulevav gaasivoog siseneb kitseneva osasse, ja kui voolu ristlõikepindala väheneb, gaasi kiirus suureneb. Samal ajal, torude kõrval kitseneva osasse saabub vedelik. Kuna gaas peab liikuma väga
Ülejäänud eralduv aine jaguneb suure hulga keskmete vahel ning igale üksikule osakesele langeb sellest vähe ja osakesed ei saa oma mõõtmetelt oluliselt suureneda 4. Mida nimetatakse koagulatsiooniks? Millega lõpeb koagulatsiooniprotsess? Milliste võtetega saab esile kutsuda lüofoobse kolloidsüsteemi koagulatsiooni? Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine. Koagulatsioonil on kaks staadiumi: Varjatud staadiumis disp. aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine) Lüofoobse kolloidi koagulatsiooni saab esile kutsuda hävitades osakese ioonümbrise, selle tagajärjel toimub koagulatsioon. Kõrgmolekulaarseid aineid, millede koostises on polaarseid või ionogeenseid rühmi. PAA lisamine (?) 5. Mida nimetatakse kiireks ja aeglaseks koagulatsiooniks
Süsteem on alati valmis vähendama oma eripinda (s.t. agregeeruma). Seega peab kogu aeg olema seda takistav ületamatu potentsiaal. Selleks on agregatiivse püsivuse korral pinnalaeng (üks ja sama, siis tõukuvad) ja solvatatsioon (takistab kokkupuudet, võib ka olla laengute tõukumine). Peab ületama solvatatsioonienergia. Koagulatsioon Koagulatsioon on kolloidosakeste agregeerumine suuremateks osadeks. Sellele tavaliselt järgneb väljasadestumine. Koagulatsioonil on kaks staadiumi Varjatud staadiumis disp. aste väheneb, kuid suurenenud osakesed pole nähtavad. Nähtavas staadiumis on muutused silmaga nähtavad (suured tükid, hägune või sademe tekkimine) Koagulatsiooni taga olevad energia (nõrgad jõud) Koagulatsiooni taga on järgmised jõud VdW kutsub esile liibumist, mida lähemal nad on (1) ElSt kutsuvad esile tõukumist, sest samamärgilised (2) Koagulatsiooni faktorid
annaabi.ee 
