Varasemas baltisaksa ajalookirjutuses on arvatud, et Kettler võis meelega viivitada, et oma ja Poola positsioone tugevdada ning ordut nõrgendada, kuid arvestades, et teised ordutegelased ei suutnud edukamalt venelaste vastu tegutseda, ei saa teda reetmises ilmselt süüdistada. Pigem oli Kettler üks edukaimaid ordutegelasi Liivi sõja alguses, mistõttu ta 1558. aasta juulis Tartu langemise järel ordumeister Wilhelm Fürstenbergi koadjuutoriks valiti. 1558. aasta lõpul korraldas Kettler sõjakäigu venelaste vallutatud aladele Tartu piiskopkonnas ja vallutas Rõngu linnuse, kuid Tartu piiramine ebaõnnestus ja Laiuse all sai Kettler ise haavata, misjärel sõjakäik katkestati. Järgmisel aastal, kui venelastega sõlmiti vaherahu, läks Kettler ordusaadikuna Poola ja Leetu ning taotles kuningas Sigismund II Augusti toetust. 1559. aasta sügisel nõustuski too seda andma, kuid tingimusel, et Fürstenberg astub tagasi ja
kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. · 1. aprill venelased alustavad Narva pommitamist · 11. mai venelased vallutavad tulekahju järel Narva · 6. juuni venelased vallutavad Vasknarva linnuse · 30. juuni venelased vallutavad Vastseliina linnuse · 7. juuli Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks · 18. juuli venelased vallutavad Tartu · suvi venelaste kätte langevad ka Toolse linnus, Rakvere linnus ja mitmed teised kindlused, samuti kogu Tartu piiskopkond, ainsana ebaõnnestub Paide vallutamine. · oktoobernovember ordu vasturünnak Tartu piiskopkonnas, vallutatakse Rõngu linnus. 1559 · jaanuarveebruar venelaste rüüsteretked Lätis
Tähtsamad sündmused Liivisõjas: 1558-22. jaanuar Vene vägi tungib põhjas Alutagusesse ja lõunas Vastseliina kaudu Tartu piiskopkonda, rüüsteretk kestab 3 nädalat. Seejärel kuulutab Ivan Julm välja vaherahu kuni maikuuni, nõudes taas "Tartu maksu" tasumist. 1.aprill venelased alustavad Narva pommitamist. 11.mai venelased vallutavad tulekahju järel Narva. 7.juuli Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks. 18.juuli venelased vallutavad Tartu. 1559- 31.august ja 15.september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. oktoobernovember ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine. 1560- 2.august Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotus venelastele. 21.august venelased vallutavad Viljandi
Linnade eestlased tegid kaasa pildirüüsteid, kirikuvaranduste rüüsteid. Maal oli aga reformatsiooni elluviimine raskendatud ,sest puudusid jutlustajad ja aadel pooldas vana kirikut. Linnaümbruse talupojad puutusid kokku linnaelanike v linnas peetavate ek jutlustajatega ja õpetus ristiinimese vabadusest võis tekitada lootusi mõisakohustustestki vabanemiseks. Mitmel pool loobuti mõisateo tegemisest, maksude maksmisest. 1528-39 Riia pp Thomas Schöning, kes võttis omale abiliseks e koadjuutoriks välisvürsti Wilhelmi. 1533 apr Plettenbergi ja Wilhelmi liit vastastikku toetamiseks ja evangeeliumi usu takistamatuks levitamiseks. 1547 võttis Joann IV tsaari tiitli. Suurenes venelaste läbikäimise vajadus Lääne-Euga(kaubandus), otsisti teed lähemale merele, mis seda hõlbustaks. Liivim tegi aga takistusi nii kaub kui diplomaatilise läbikäimise alal. 1554 pikendati Vana-Liivim ja Venemaa vahel vaherahu 15 aastaks, Moskva nõuab Tartu pk Tartu maksu.
ning tüli peasüüdlasteks tehti Läänemaa vasallid. Koadjuutorivaenus. Koadjuutorivaenus oli viimane suurem sisekonflikt Vana-Liivimaal, mis leidis aset aastatel 15561557 Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahel. Selle põhjusteks olid lisaks sisepingetele aga ka välismaiste valitsejate, eestkätt Preisimaa hertsogi Albrechti, Mecklenburgi hertsogi Johann Albrecht I ja Poola kuninga Zygmunt II Augusti huvid, Christoph von Mecklenburgi Riia peapiiskopi koadjuutoriks määramisel. Kõige suurem häda oligi selles, et Liivimaa maapäeval otsustati et ilma kõigi maaisandate nõusolekuta ei või kohalike riikide koadjuutoriteks saada ilmalikud valitsejad või nende pärijad (vürstisoo esindajad), selle lepingu kinnitas ka peapiiskop. AGA seda lõpuks tehti. Liivi sõja põhjuste küsimus. Maapuudus: 1550. aastatel oli Moskva tsaaririik pidevalt sõdinud. Sõjaväe kasvades tekkis maapuudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Liivimaa oli nõrk naaber, kelle
Lepingust peeti kinni, kuid 1550. aastate alguses hakkas peapiiskopi venna hertsog Albrechti mõjuvõim Läänemere ääres suurenema ning otsustas sekkuda Liivimaa poliitikasse. 1553. aastal pakkus hertsog Albrecht peapiiskopile välja, et vennast Christophist võiks saada ta koadjuutor ning peapiiskop nõustus. 1555. aastal saabus 18-aastane hertsog Christoph, kuid teda ei kinnitatud ametisse. Otsus lahendati maapäeval - Peapiiskop pidi loobuma oma liitlastest kui ta soovib koadjuutoriks saada hertsog Christophi, kuid see ei sobinud talle. Peapiiskop Wilhelm palus Poola kuningalt abi. 1556. aastal 18. juunil algas sõda - Juba 24. juuniks oli peapiiskopi üks pealinnustest alistatud. Seejärel liikus orduvägi Koknese alla, kus olid peapiiskop ja hertsog Christoph. 29. juunil andis peapiiskop alla. Christophit kohtles ordu paremini, ta oli ametlikult vaba, kuid ei tohtinud lahuda maalt. Wilhelmi ja Christophi vend Albrecht alustas keisririigis kui ka
ise uuendusi ette ei võta. Reformatsiooni küsimus Plettenberg oli veendunud katoliiklane. Plettenbergi järglased pole veendunud katoliiklased( nt oli ka luterlasi). Plettenberg suuris ennast kehtestada Venemaa suhtes ja suutis nende agressiooni peatada. Toimub laostumine ja moraali langus. Kaot side maahärraga, kes hakkaad ajama iseseisvat poliitikat. koadjuutorivaenus- Üks Liivimaa sõja eellugusid. 1534 a A. von Hochenzolleri noorem vend Wilhelm määratakse tllase Riia piiskopkonna koadjuutoriks. 1539 Wilhelm sai Riia peapiiskopiks. Oli ka Sigmund II Augusti( Poola valitseja) nõbu. Wilhelmi ametisse tõstmine ärritas ordut. W sattus õige pea rahalistesse raskustesse. 1554 W otsustab endale kutsuda koadjuutorii, Magdeburi hertsogi poja Cristophi (1556 jaan). See, et ta veel ühe ilmaliku valitseja poja endale koadjuutoriks kutsus tekitas Maapäevas negatiivset vastukaja, sest nad olid 1546 a otsusega teatanud, et koadjuutoriks tohib kutsuda väljaspolt vaid kõigi maaoäeva liikmete
annaabi.ee 
