millega üritati kaitsta Inglismaad taanlaste eest. 1013 vallutasid taanlased Inglismaa. Knud Suur( 1016- 1035) Taani päritolu. Ema oli poola printsess. Bioloogilise isa osas spekulatsioonid, arvati olevat Thorkell Pika poeg, aga kuningas Svend Harkhabe pidas teda omaks. Esimesed suuremad teod leidsid aset 1013, kus Knud oli Taani sõjaväe eesotsas Gainsboraugh`s. 1014 suri Svend Harkhabe. Sõdalased kuulutasid Knudi esialgu oma kuningaks, aga inglastel oli teine plaan. Tagasi kutsuti Aethelred ning Knud sunniti koos oma vägedega lahkuma. Tagasi Taani jõudes oli troonil tema vend Harald, kes lubas Knudi Inglismaal aujärjele aidata. Kokku pandi hiiglaslik laevastik. Mõned allikad väidavad, et see võis olla umbes 200- 1000 laeva. Abiks tuli ka õemees Norrast, Erik- väga vilunud sõjamees. 1015. a suvel jõudsid Knudi väed Wessexisse. Liitusid paljud pooldajad Danlaw(danelahgt) alt.
aastal Knud IV Knud IV pühakupäev on 19. jaanuaril, eesti rahvakalendris nuudipäeval Ta on Taanimaa kaitsepühak, Tallinnas ka käsitööliste patroon Knud IV ikonograafiline embleem on sama, mis Knud Lavardilgi ning kujutamine kujutavas kunstis samuti Knud IV lugu Elas u. aastatel 1043-1086 Taani kuningas aastast 1080 kuni aastani 1086 Oli abielus Flandersi krahvi tütre Adelaga, kellega tal oli poeg Mõrvati 10. juulil Odenses ning ta säilmed asuvad Püha Knudi kirikus Kanoniseeriti aastal 1101 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Odense http://et.wikipedia.org/wiki/Knud http://en.wikipedia.org/wiki/Canute_Lavard http://en.wikipedia.org/wiki/Canute_IV http://www.kanut.ee/page.php?2 http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=taht&docid=77 Pühakute raamat Vana Tallinn XVI (XX)
millega üritati kaitsta Inglismaad taanlaste eest. 1013 vallutasid taanlased Inglismaa. Knud Suur( 1016- 1035) Taani päritolu. Ema oli poola printsess. Bioloogilise isa osas spekulatsioonid, arvati olevat Thorkell Pika poeg, aga kuningas Svend Harkhabe pidas teda omaks. Esimesed suuremad teod leidsid aset 1013, kus Knud oli Taani sõjaväe eesotsas Gainsboraugh`s. 1014 suri Svend Harkhabe. Sõdalased kuulutasid Knudi esialgu oma kuningaks, aga inglastel oli teine plaan. Tagasi kutsuti Aethelred ning Knud sunniti koos oma vägedega lahkuma. Tagasi Taani jõudes oli troonil tema vend Harald, kes lubas Knudi Inglismaal aujärjele aidata. Kokku pandi hiiglaslik laevastik. Mõned allikad väidavad, et see võis olla umbes 200- 1000 laeva. Abiks tuli ka õemees Norrast, Erik- väga vilunud sõjamees. 1015. a suvel jõudsid Knudi väed Wessexisse. Liitusid paljud pooldajad Danlaw(danelahgt) alt.
paganliku Odini kultusepaigaga. 980ndatel ehitas kuningas Harald Sinihammas Odensesse geomeetrilise ringvall-linnuse (Nonnebakken). Viikingiaja lõpus kujunes Odense linnaks, seega on ta üks Taani vanimaid linnu. Esmakordselt mainitakse Odenset 988. aastal, kui Odensest sai piiskopkonna keskus. Aastal 1086 mõrvati Odenses Taani kuningas Knud IV, kes kuulutati aastal 1101 pühakuks. Tema säilmed asuvad Püha Knudi kirikus, mis on Odense toomkirik. Keskajal sai linnast seetõttu populaarne palverändurite sihtkoht. Linnaõigused sai Odense arvatavasti 13. sajandi alguses. Aastal 1240 laastati linn kodusõjas. Aastal 1355 sai Odense hansalinnaks. Aastal 1482 trükkis saksa trükkal Johann Snell Odenses Taani esimese, saksakeelse raamatu. Linna arengut soodustas see, et 1500. aasta paiku viis kuningas Hansu abikaasa Christine oma õukonna Odensesse. 16
Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine.Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. 13. NUUDIPÄEV E. KANUTIPÄEV See päev kui Taani kuninga Knudi mõrvapäev oli tuntud saartel ja rannikul kui jõulude lõpupäev. Varem on seda püha tähistatud 7. jaanuaril. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut. 14. TALIHARJAPÄEV Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo, et loomatoitu peab pool alles olema, et sellest päevast liigub aeg
· 9. saj pani kuningas Alfred seisma taanlaste edasitungi- nõustus maksma taanile makse · Taanlastele jäänud kaguosas hakkas kehtima taani õigus(s.t. see ala allus taani kuningale) · Järgmisel sajandil suutis kuningas Edgar inglismaa tagasi vallutada · 1016.aastal vallutas taani kuningas Knud kogu inglismaa, taani ja norra · pärast Knudi surma suurriik lagunes ja inglismaal sai troonile Edward Usutunnistaja 5)normandlaste vallutusretked: · Peale Edwardi surma pretendeeris troonile 2 kuningat( anglosaks Harold ja Normandia hertsog Guillaume) · 1066. a. maabus Guillaume Lõuna-Inglismaal ja pidas Hastingsi lähedal 14. okt. otsustava lahingu(victoryyyy) · Guillaume kuulutati inglise kuningaks William I (vallutaja) nime all.
olevate territrooriumitega. Enda ilmalike võimualade piirid määrasid ordu ning Saare-Lääne piiskoplõplikult kindlaks 1254. aastal. 1.1 Eestimaa hertsogkond Eestimaa hertsogkond oli Taani kuninga valdus, mille moodustas Taani poolt vallutatud osa Eestist. Hertsogkond eksisteeris ala vallutamisest kuni aastani 1346, mil see müüdi Saksa ordule.Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas kuningas oma poja Knudi. Vahepealse tüli käigus orduga kaotas Taani oma alad, kuid 1238. sõlmitud Stensby lepinguga sai need tagasi. Eestimaa hertsogid Eestis ei asunud, selle asemel määrati hertsogkonna asevalitsejaks kuberner, kelle residents asus Tallinnas. Kuberneri ülesandeks oli: ● maa haldamine ● maksude kogumine ● vägede ülemjuhatajaks olemine ● sõja korral peakohtuniku amet Aastast 1240 on pärit ka Valdemar II -se Eesti hertsogkonda puudutav Taani
ajal 870.-879.aastatel, sõlmisid nad lepingu, mis sätestas, et anglosaksid peavad neile maksa maksu ning loovutama kunignriigi Kagu-osa, kus hakkas kehtima Taani õigus. Järgmisel sajandil, Edgari ajal aga alistati taas normannide valdused. 7 10.sajandi lõpul algasid normannide uued vallutused- kogu Inglismaa oli nende alistatud, Taani kuningaa Knudi väed hõivas Norrat, Taanit(Lõuna-Rootsi) ja Inglismaad. Pärast Knudi surma sai troonile Edward usutunnistaja. Kolma riigi ühendus lagunes Pärast Edwardi surma, 1066.aastal 14. oktoobril said anglosaksid Hastingsi lahingus normannidelt, juhiks hertog Guillame, lüüa. Normannid olid prantsusmaale 10 maabunud, ning nüüd olles prantslased. Guillame vallutas Inglismaa ja kuulutati Inglise kuningaks William I Vallutaja. Tähtsad riiklikud ja kiriklikud ametikohad täideti
Idatee- - Taanlaste, norralaste esivanemad - Inglismaa - Frangi riik (846. Aastal Pariisi vallutamine) Normandia hertsogkonna rajamine Läänetee- Viikingid Inglismaal- · 835 rüüsteretked kenti ümbruses · 871 Wessexi kuningas Alfred sõlmis viikingitega vaherahu- danegeld; Danelaw ala · Norra viikingite retked 10. sajandi lõpus, jätkusid taanalste retked · Knut Suur (1016-1035) Inglismaa, Taani, norra ja Rootsi kuningas - Pärast Knudi surma ühendus lagunes, Inglismaa troonile Edward Usutunnistaja - 1066 suri Edward Usutunnistaja, trooni haaras Harold Godswin - 1066 Nomandia Guillaume (William vallutaja) Hastingsi lahing Viikingite ühiskond- · Väljakujunenud maakonnad ja hõimude ühendused nt svealased ja götalased · Enamik skandilaavalasi olid vabad inimesed · Tähtsaid asju otsustasid taluperemehed ehk bondid · Lihtbondide seast hakkasid esile kerkima hõimujuhid ehk konungid
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Loom.02.243 Eestimaa tundmine Eestimaa tundmine: Hiiumaa ringreis Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hiiumaast................................................................................................................................ 4 I päev...................................................................................................................................... 5 II päev........................................................................................................................
versiooni kohaselt olevat sel päeval kolm hommikumaa kuningat käinud väikest jeesust kummardamas. Sellest legendist on meie rahvatraditsiooni jõudnud päeva nimi ja kui võrreldada jõulude ning nääripäevaga, siis on sedagi suhteliselt palju. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) NUUDIPÄEV – 7. jaanuar. Nuudipäev ehk kanutipäev on eesti rahvakalendri tähtpäev, mida peetakse 13. jaanuaril. Seda on tähistatud ka 7. jaanuaril. Tähtpäev sai nime Taani kuninga Erik Hea poja Knudi mõrvamise järgi. Nuudipäeval tööd ei tehtud, mehed käisid perest perre, lõid õlest nuutidega pühad välja ja maitsesid õlut. Kui mõni mees ei raatsinud kolmekuningapäevaks külakorrast koju naasta, ei tohtinud nuudipäeval neist ükski enam mööda küla trallida. Nuudipäeva sula on saarerahva sõnutsi nälja ema, et “kui pole talvet talve ajal, siis pole suid suve ajal”. Näärikuu (jaanuari) härmatis aga tõotab viljarikast aastat ning kalureile juulis rohket saaki.
KESKAEG Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui (osalt) ka tõlgendajast. Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG (5.-11.saj.kp. ) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus KÕRGKESKAEG (11.saj.kp.-14.saj.lõpp) · valitseb feodaalne korraldus · kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus · areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad · tsunftikäsitöö õitseaeg · kaubanduse areng · algab tsentraliseeritud riikide teke HILISKESKAEG (15.saj.-16.saj.algus) · keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega · kapitalistliku majanduse tekkimine KESKAEG EESTIS Eesti keskaeg on periood, mil Eesti territooriumil toimuvai...
tekkimiseni. Sõna ,,viiking" oli esialgu mitte inimrühma, vaid elukutse nimetus. Rahutud hinged otsustasid ,,minna viikingiks" see tähendab minna rüüsteretkele. Viikingid, tuntud ka kui põhjalased ja varjaagid, olid Norra, Taani ja Rootsi päritolu sõdalased, kaupmehed ja asunikud, kes võtsid ette ulatuslikke ekspeditsioone, mis viisid neid isegi Kaspia merele ja Põhja-Ameerikasse. Viikingid koloniseerisid Islandi ja Gröönimaa, tõusid Normandia hertsogiks ja valitsesid Knudi ajal Inglismaad. Rahu, mille Lääne-Euroopas kindlustasid tugevad valitsejad nagu Karl Suur ja Offa, rikkusid viikingite kallaletungid. Paganatest sõdalased, keda ilmselt tugevamad Skandinaavia kuningad olid välja tõrjunud, lahkusid oma kodumaalt ja võtsid ette rea välkrünnakuid mandrile. Oma kiirete ja merekindlate laevadega rüüstasid nad jõesadamaid ja rannikuäärseid asundusi, röövisid kloostreid ja linnu, võtsid pantvange ja müüsid neid orjadeks. Esimesed
andnud Rootsi võimu alla, ordumeister Gotthard Kettler alistas end Poola kuningale. 1561. aastal liideti ordualad koos Riia peapiiskopkonnaga Poolaga. 1562. aastal likvideeriti orduharu lõplikult. Taani valdused - Taanlased vallutasid ja ristisid 1219. ja 1220. aastatel Põhja-Eesti alad ning saavutasid kontrolli Harjumaa, Virumaa, Alutaguse, osa Läänemaa ja Järvamaa üle - Asutati Eestimaa hertsogkond. Esimeseks Eestimaa hertsogiks nimetas Taani kuningas Valdemar II aastatel 1220 oma poja Knudi. Maade asehalduriks sai Anders Sunesen. 1229. aastal rajati esimese kiriku Toompeale. 1224-1224 aastatel toimus eestlaste ülestõus, mille käigus vabastati kogu Eestimaa, kuid peadselt vallutajad vallutasid alad tagasi. Vallutajad läksid omavahel maade pärast tülli. Alles 1238. aastal sõlmiti Stensby leping, mille kohaselt Taani sai endale Tallinna, Rakvere ja Narva linnused Revala, Harju ja Viru, Alutaguse maakonnad. Järva maakond jäi ordule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
