CF3-CH3 (1,1,1 trifluoroetaan) Kõige lihtsam aminohappe näeb välja selline H2N-CH2-C(H)=O Cl kloor Sekundaarne R-NH-R CH2BR-CHCl-CH3 (1 bromo, 2 kloropropaan) CH3-NH2 metüülamiin/aminometaan Br broom Tertsiaalne R-N( R)-R
Elektrofiil tühja orbitaali või positiivse laenguga osake Nukleofiil vaba elektronpaariga osake, millel on negatiivne laeng Halogeenühendid orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatomid on seotud halogeeni aatomitega Hüdrofoobsus aine omadus tõrjuda vett st ei märgu ning ei moodusta vesiniksidemeid Hüdrofiilsus aine omadus siduda enda pinnaga vett ning luua vesiniksidemeid Freoonid madala molekulmassiga alkaanide (enamasti metaani või etaani) fluoro-kloroderivaadid Pestitsiidid bioloogiliselt aktiivsed ained, mida kasutatakse majandusele kahjulike elusorganismide seal hulgas ka haigusetekitajate hävitamiseks Halogeenalkaanide põhilised omadused Enamik on vedelikud või tahked ained Hüdrofoobsed ega lahustu vees Tihedus on suur, veest raskemad Vedela HÜ ja vee segu kihistub kiiresti Kasutamine Rasvade, õlide, vaikude, polümeeride jt materjalide lahustamiseks Kloroformi kasutati kunagi narkoosiks Tetraklorometaan on üks kom...
ning käsitleb nimetavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati.Lihtsamate halogeeniühendite puhul võib kasutada ka funktsionaalnomenklatuuri- org.ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koost. Tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest.Selle järgi moodust.halogeeniühendi nimi süsivesinikrühma nimetusest, millele lisat. fluoriid, -bromiid, -kloriid,-jodiid Näit. CH3CH2Br-bromoetaan e. Etüülbromiid, CH3CHClCH3-2-kloropropaan e-isopropüülkloriid.Ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas.Asendiisomeeria- tuleneb funktsionaalseterühmade erisugusest paigutusest ühesuguse süsinikahelaga molekulides. Halogeeniühendite füüs.omadused-enamik vedelad või tahked ained.puudub vastastikmõju veega, ei saa mood.vesiniksidemeid,hüdrofoobsed ja ei lahustu vees.Tihedus üpris suur-veest raskemad.Füsioloogilised om- kõik hü. peale nende
aatomitega Halogeenühendite põhilised omadused · Enamik on vedelikud või tahked ained · Hüdrofoobsed ega lahustu vees · Tihedus on suur, veest raskemad Nimetamine · Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid, vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. · Asendusrühmade arvu väljendatatakse eesliidetega di-, tri-, tetra. · Asendusreaktsiooni puhul fluoriid, -kloriid, -bromiid, - jodiid. · Nt. Bromoetaan ehk etüülbromiid, 2-kloropropaan ehk isopropüülkloriid. Asendusnomenklatuur: Alkaanide halogeenderivaatide nomenklatuur sarnaneb hargnenud ahelaga alkaanide nomenklatuuriga. Asendusrühmadeks on halogeeniaatomid. Nende nimetused on vastavalt fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Asendusrühmade arvu väljendatakse samuti eesliidetega di-, tri- jne. Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähistatakse kohanumbriga. CH3CHCl2 1,1-dikloroetaan CH3CF(CH3)CH3 2-fluoro-2-metüülpropaan
Korduval kokkupuutel allergiline reaktsioon, erineva tugevusega Kroomi ühendid Klooritud süsivesinikud Epoksiidid Nikli ühendid Tolueendiisotsüanaat Teratogeenid Plii Teadaolevad kantserogeenid inimesele Asbest Alfa-naftüülamiin Bis-klorometüüleeter 3,3'-Diklorobensidiin Etüleenoksiid N-nitrosodimetüülamiin 4-nitrobifenüül Metüülklorometüüleeter Anorgaanilised arseeni ühendid 1,2-Dibromo-3-kloropropaan (DBCP) Söe tõrvast lenduvad ühendid Vinüülkloriid LOÜde emissioon Aastane emissioon 30-60 milj t 26 õhus levivat LOÜd on võimalikud kantserogeenid või mutageenid benso(a)püreen Ohtliku kemikaali pakendi märgistus selgelt loetavad järgmised andmed: 1) kemikaali kaubanduslik nimetus, koostisosade nimetused; 2) valmistaja- või importijaettevõtte nimi, aadress; 3) ohutunnus; 4) riski kirjeldus; 5) ohutusnõuete kirjeldus;
C 5 H 11 OH pentaan-1-ool OH pentaan-1,3-diool OH 3 Struktuur- ja lihts. str. valem propaan-1,2,3-triool H H H | | | H C C CH CH 2 (OH)CH(OH)CH 2 (OH) | | | OH OH OH tsüklopentanool OH CH(OH) CH 2 CH 2 CH 2 CH 2 kloropropaan-2-ool H H H | | | CH 2 (Cl) CH (OH) CH 3 HC CCH | | | Cl OH H Lõpeta ja tasakaalusta! a) 2ROH + 2Na 2RONa + H2 b) CH 3 CH 2 CH 2 OH + K CH3 CH2CH2OK + H2 c) 2 OH + Na 2 ONa + H2 d) 2CH 3 OH + 3O 2 2CO2 + 4H2O e) C 5 H 11 Br + NaOH C5H11OH + NaBr
HO + OH HO OH OO + H2 propaan 9) 3-hüdroksübutaanhape + kaltsiumkarbonaat OH O O OH OH O 2 OH + CaCO3 OCaO + H2CO3 10) metaanhape + propaan-2-ool O OH OH + OO + H2 30. Koosta võrrandid muundumiste kohta: propaan 1-kloropropaan propaan-1-ool propaanhape metüülpropanaat Cl + HCl H2 + Cl OH + NaOH NaCl + OH OH + O2 kat O OH O
CH2 CH2 CH2 . . àà CH2 CH2 CH2 à CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br - bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl - 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. 1.) Ühine elektronpaar jagatakse võrdselt ja tekivad radikaalid (sideme homolüütiline katkemine) . .
CH3-CH = CH2 + HOH CH3-CH(OH)-CH3 tekib 2-propanool Alküünide hüdraatimisel ei teki püsivat alkoholi , sest kaksiksideme juures ei või OH rühm olla, sellised alkoholid pole püsivad ja isomeeruvad edasi vastavaks aldehüüdiks või ketooniks CH:::CH + HOH CH2=CHOH CH3CHO etanaal CH3-C:::CH + HOH CH3- C(OH) = CH2 CH3-CO-CH3 propanoon e atsetoon Reageerimine vesinikhalogeniididega R-CH == CH2 + H+Cl- R-CHCl- CH3 CH3-CH = CH2 + HCl CH3-CH(Cl)-CH3 tekib 2-kloropropaan Redoksomadused Võrreldes küllastunud ühenditega on nad mõnevõrra rohkem oksüdeerunud, kuid siiski eeskätt redutseerijad. Nad põlevad C3H6 + 9/2O2 = 3CO2 + 3H2O. Etüüniga (atsetüleeniga ) keevitatakse- Ilma lisaõhuta on leek tahmav, sest vesinikusisaldus on väike C2H2 + 3/2O2 = 2CO2 + H2O Alkeene võib oksüdeerida aldehüüdideks ja hapeteks. Alküüne hapeteks Eteenist saab etanaali C2H4 + 1/2O2 = CH3CHO
2. ASENDIISOMEERIA on tingitud funktsionaalsete rühmade või sidemete erinevatest asendist molekulides. Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast. NT: CH2 = CH CH2 CH3 CH3 CH = CH CH3 molekulvalem 1-buteen; but-1-een 2-buteen; but-2-een C4H8 Süsivesinike halogeeniderivaatide puhul põhjustab isomeeriat halogeeni aatomi asukoht. NT: CH3 CH2 CH2Cl CH3 CHCl CH3 molekulvalem 1-kloropropaan 2-kloropropaan C3H7Cl Alkoholide isomeeria põhjuseks on hüdroksüülrühma asend: NT: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 OH molekulivalem 1-butanool C4H10O CH3 CH2 CH(OH) CH3 2-butanool 3. STRUKTUURIISOMEERID erinevad funktsionaalsete rühmade poolest. Aldehüüdid on isomeersed sama arvu süsiniku aatomeid sisaldavate ketoonidega:
2. ASENDIISOMEERIA on tingitud funktsionaalsete rühmade või sidemete erinevatest asendist molekulides. Alkeenide isomeeria sõltub kaksiksideme asukohast. NT: CH2 = CH CH2 CH3 CH3 CH = CH CH3 molekulvalem 1-buteen; but-1-een 2-buteen; but-2-een C4H8 Süsivesinike halogeeniderivaatide puhul põhjustab isomeeriat halogeeni aatomi asukoht. NT: CH3 CH2 CH2Cl CH3 CHCl CH3 molekulvalem 1-kloropropaan 2-kloropropaan C3H7Cl Alkoholide isomeeria põhjuseks on hüdroksüülrühma asend: NT: CH3 CH2 CH2 CH2 CH2 OH molekulivalem 1-butanool C4H10O CH3 CH2 CH(OH) CH3 2-butanool 3. STRUKTUURIISOMEERID erinevad funktsionaalsete rühmade poolest. Aldehüüdid on isomeersed sama arvu süsiniku aatomeid sisaldavate ketoonidega:
erinev struktuur ja seega erinevad omadused (näiteks butaan ja 2-metüülpropaan) 83)Funktsionaalrühm on rühm, mis annab ainele iseloomulikud omadused (alkoholidel OH rühm, aldehüüdidel CHO) 84)Alkaan on süsiniku ja vesiniku ühendid , mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega (sigmasidemega) 85)Halogenoalkaan on ühend, milles üks või mitu vesiniku aatomit on asendatud halogeeni aatomiga (näiteks kloropropaan) 86)Alkohol on aine, mis sisaldab hüdoksüülrühma (-OH) 87)Amiinid on aminorühma sisaldavad ühendid. 88)Alkeen on süsiniku ja vesiniku ühend, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kaksikside. Alkeenid on küllastumata ühendid. 89)Alküünid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kolmikside. Alküünid on küllastumata ühendid. 90)Aldehüüdid on ained, mis sisaldavad aldehüüdrühma CHO.
alkoksürühma näitava eesliitega (metoksü-, etoksü-). CH3-CH2-CH2-O-CH3 - metoksüpropaan Lihteetri puhul võib nimetuse moodustada ka vastava radikaali nimetusest, lisades liite eeter. Kasutatakse rohkem sümmeetrilise ehitusega eetrite puhul. Näiteks CH3-CH2-O-CH2-CH3 -dietüüleeter (aga võib ka etoksüetaan) CH3 -- CH2 -- CH2 -- O -- CH2 -- CH3 -etüülpropüüleeter 1-etoksü-3-kloropropaan (ehk etüül-3-kloropropüüleeter) 1,2-dimetoksüetaan tsüklopentüületüüleeter butüülmetüüleeter 1.2. Aldehüüdid Aldehüüdid on ained, milles karbonüülrühm on seotud vähemalt ühe vesiniku aatomiga. Aldehüüdid sisaldavad funktsionaalse rühmana kahevalentset oksorühma (karbonüülrühma) >C=O. Aldehüüdid sisaldavad aldehüüdrühma - karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe
. àà CH2 CH2 CH2 à CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. Nukleofiilne tsenter Katkev side R?ndav osake
. CH2 CH2 CH2 CH2Cl-CH2 CH2Cl Nimetused Üldjuhul loetakse tsükkel tuumühendiks - 1-etüül-2-metüültsükloheksaan Kui tsükleid on mitu - valitakse peaahelaks midagi muud 1,2-ditsüklopentüületaan CH2 CH2 Halogenoalkaanid Alkaanid, milles vähemalt üks vesiniku aatom on asendatud halogeeniga CH3Br bromometaan CH2Br-CH2 CH2Cl 1-bromo-3-kloropropaan CH2Cl-CH2 CHCl2 - 1,1,3-trikloropropaan 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 5 Molekuli ehitus C - Hal side on polaarne, või muutub polaarseks vee molekulide toimel ( C - I ) Olgu meil mingi R - CH2 - Cl kloor tõmbab ühise elektronpaari enda poole ja saab seega negatiivse laengu. Süsinikule jääb positiivne laeng (karbkatioon) R - C+H2 : Cl- Sideme C-Hal katkemiseks on kaks võimalust. 1
annaabi.ee 
