keemilistel võtetel, mis pidid tavalise, ebatäiusliku metalli muutma palju väärtuslikumaks, kullaks. Alkeemia alla kuulub ka ,,Igavese Nooruse Eliksiir". Alkeemia põhivõtteks oli Suur Toiming, mille järgi tuli metalli erinevate keemiliste elementidega töödelda, kuni lõpptulemuseks oli kuld. Selleks toiminguks oli vaja väävlit, elavhõbedat, pliid, erinevaid happeid, töödeldavaid metalle ja lisaks veel soolasid. Alkeemiaga tegelesid keskajal peamiselt teadlased, kuid ka kloostrivaimulikud. Esimestena jõudsid alkeemiani araablased. Isegi maailmakuulus teadlane Isaac Newton, kelle järgi on nimetatud jõu mõõtühik njuuton ja kes oma elust ei raisanud ühtki sekundit selle peale, mida ta pidas mõttetuks ja mittevajalikuks, tegeles alkeemiaga mitmeid aastakümneid. Usuti, et alkeemia, nn Suure Toimingu valmimiseni jõutakse vaid juhul, kui ollakse võimeline end hingeliselt puhastama. Siiski, mitte ükski teadlane pole veel jõudnud enesekssaamiseni. Mitte ükski alkeemik
Nüüd hoogustus alkeemikute tegevus veelgi, mis oli endiselt väga ohtlik. Otsiti veelgi agaramalt Tarkade Kivi, püüti väärtusetutest ainetest kulda ja hõbedat valmistada. Praktiliselt kõik valitsejad pidasid ülal alkeemikuid, kes kinnitasid et nad kulla valmistamise saladusele täiesti lähadal on. Alkeemikud tegid aga keemia arendamisel ära suure töö katse-eksituse meetodil, riskides oma eluga. Alkeemiaga tegelesid keskajal peamiselt teadlased, kuid ka kloostrivaimulikud. Esimestena jõudsid alkeemiani araablased. Isegi maailmakuulus teadlane Isaac Newton, kelle järgi on nimetatud jõu mõõtühik njuuton ja kes oma elust ei raisanud ühtki sekundit selle peale, mida ta pidas mõttetuks ja mittevajalikuks, tegeles alkeemiaga mitmeid aastakümneid. Tuntumad alkeemikud Esimesed tuntumad alkeemikud olid araablased. Kuningaks teaduses nimetasid nad suurt õpetlast Dzabir ibn Hajjani (u. 721 u. 813), keda paljud teatmeteosed peavad araabia
Siin oli tegemist kolme eristusega: · aadlikud, kellel oli alla 20 meeshinge (alamkiht). · aadlikud, kellel oli 21 kuni 100 meeshinge (keskkiht). · aadlikud, kellel oli üle 100 meeshinge (ülemkiht). Meeshingede järgi jaotus polnud aadlike enda jaotus, vaid riigi oma, sest selle järgi teostati maksupoliitikat. Vaimulikuseisus: Vaimulikud jagunesid kaheks: mustaks ja valgeks vaimulikkonnas. Musta vaimulikkonna moodustasid mungad ja kloostrivaimulikud. Nende käes oli õigeusukirikus juhtroll. Oluline on see, et tegemist ei olnud päritava ametiga. Valge vaimulikkonna moodustasid kogudusevaimulikud, nad moodustasid tuumiku. Valge vaimulikkonna seisus oli päritav. Vaimuliku seisuskonna korporatsiooniks oli sinodid ja vaimulike konsistooriumid. Vaimulike seas oli selge kihistumine: preestrid, diakonid, salmilauljad. Kirikliku ameti pidamiseks olid ka vanuseliseks piiranugd. Preestriks saamiseks pidi olema vähemalt 30 aastaseks.
annaabi.ee 
