Keskaeg kokkuvõte
Roomat.
Kirikukorraldus. Jagatud peapiiskopkondadeks (peapiiskopid), jagunesid piiskopkondadeks
(piiskopid). Piiskopkonna keskust tähistas katedraal e piiskopikirik. Piiskop pühitses ametisse
preestrid. Tegelikuses määras ametisse preestrid ilmalik maavalitseja. Piiskop kontrollis
piiskopkonna vaimulike tegevust korraldades visitatsioone (külaskäike).
Mungad ja nunnad elasid üksiklastena ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi
kloostreid. Ühtsust lõid püha Benedictuse kloostrireegilid. Monte Cassino klooster Apenniini
mägedes tähtsaim. Reeglite järgi oli tähtis munkade alandlikus ja distsipliin, isekusest täiesti
lahti öelda, öelda lahti kõigest isiklikust, alluda kloostriülemale e abtile. Kloostrit ei tohtinud
vahetada. Reeglite populaarsus suurenes Gregoriuse soovitusel. Benedictus kuulutati
pühakuks, kirjutati elulugu. Munki nimetati benediktlasteks.
Keisririigi aladele asunud germaanlased olid võtnud ristiusu vastu aarianlikul kujul. Ristiusu
annaabi.ee 
