"kloostriordut" - 1 õppematerjal

Pirita kloostri minevik ja tänapäev

aastast pärinevat testamenti hakatud pidama kloostri asutamisdokumendiks. Kuid möödus veel mitmeid aastaid enne kui kirikut ehitama hakati. ( Jörälv, 2003: 34). 1370 aasta 5. augustil saigi Birgitta loa asutada Vadstenasse klooster. Enamasti lähtusid kloostrite asjutajad augustiinlaste ordu reeglitest, kuna nende sõnastus oli üldiselt kõige vastuvõetavam. Nii juhtus ka ''Püha Päästja ordu'' ehk ''Birgitiinide orduga,'' nagu uut kloostriordut hakati argisemas kõnepruugis nimetama. Seega kulges kloostri elu augustiinlaste reeglite järgi, millele Birgitta oli enda poolt teatud punkte lisanud. ( Jörälv, 2003: 46). Püha Birgitta juhiste kohaselt loodud ordu kloostrites elasid algselt nii mungad kui ka nunnad ­ küll eraldatult, kuid siiski ühise kirikuga kaksikkloostris. Austusest Neitsi Maarja vastu oli 6 kogu kloostri valitseja naine, kloostri abtiss