Valmistati ette töötajaid. Õpetajateks sõjamehed. Osavõtt suurtest riiklikest ehitustöödest. Õhtuti võimalus lõbutseda. Tulevikus oli võimalus karjäärile ainult sõjalise vapruse kaudu. Calmecac ülikutele: õpetati religiooni, ajalugu ja administreerimist, kirjutamist, lugemist, arvutamist, astronoomiat, astroloogiat, poeesiat, retoorikat, sõjandust. Valmistati ette preestreid, ohvitsere, riigiametnikke. Kloostrikord, range distsipliin, õpetajateks preestrid. Päeval õpingud ja harjutused, ööseti religioossed riitused. Teadused. Arenenud filosoofia. Filosoofid - tlamatine (targad). Kõrgetasemeline meditsiin: anatoomia ja füsioloogia tundmine, loodusravi. Astronoomia: kalendrisüsteem oli üle võetud tolteekidelt, viimased omakorda olmeekidelt. Päikeseaasta pikkus 365 päeva - 18 kuud, igaühes 20 päeva, aasta lõpus nn 5 õnnetut päeva. Aasta algas 12.veebruaril ja lõppes 11.veebruaril
kõikjal. Kloostrit juhib abt või abtiss, kellele mungad või nunnad on allutatud. Nad ei tohi kloostrist lahkuda ilma tema loata. Keskajal on palju valemunkasid. Ebaturvalise ilmaliku elu tõttu tuleb osa inimesi kloostrisse lihtsalt mugavalt ära elama. Benedictus leiab, et kloostrielanikud peavad tegema ka füüsilist tööd. Klooster ei ole laisklemiseks. TSISTERTSLASED 9.-10. sajandil kirikut tabanud languse vastu astusid välja Cluny kloostri asukad. Eesmärgiks oli taastada range kloostrikord. Liikumine tekib Citeaux (tsitöö) linna lähedal, sellest eestikeelne nimetus tsistertslased. Liikumine haaras 2000 kloostrit, mis allusid Cluny abtile. Tema allus Rooma paavstile. Tsistertslaste kloostrid asuvad enamasti metsikutes paikades, seal, kus midagi muud ei ole. Samas jääb kloostri lähedusse alati ka suur asustuskeskus. Cluny kloostris pandi alus ka romaani stiilile. Nõuavad ehituses äärmist lihtsust. Tsistertslaste kuulsaim esindaja burgundlane BERNARD asutab 1113
järgi on olemas õnnemaa Sukhavat, kus valitseb buda Amithbha. Austatumaid pühakuid on Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tiibeti usundid Tiibeti esimene samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7. saj kuningas Songtsen Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8. saj. Nimekamad budistlikud õpetlased olid Atsa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad Tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai-laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai-laama Tendzin Gyatso. Jaapan: sintoism Jaapanlaste rahvususundi nimetus tuleneb sõnast sinto `jumalate tee'. Sintoism on muistne polüteistlik loodususund, kus tähtsal kohal on jumaluste, loodusvaimude
Ta soovitas, et poistele oleks ette nähtud eraldi ruum, igapäevane elukorraldus oleks eale vastav ja järelevalve oleks usaldatud vaid kõige kogenumatele, vanadele ja kannatlikele munkadele. Karistada tuleks peamiselt paastu ja rääkimiskeeluga. Kasvatus pidi olema igal juhul karm, range ja askeetlik, kuid mitte julm ja juhuslik. Iga lapse liigutust ja sõna tuli jälgida ja sellele hinnag anda. Üle maailma hakkas levima ka Püha Benedictuse kloostrikord, mille määruste kohaselt lisati munkadele palvetamise ja töö kõrvale ka kirikuraamatute lugemine ja kuulamine. See eeldas kirjaoskust. Kloostrid said maailmas, mis oli pidevas sõjas ja kus valitses vägivald ja omavoli, ainsateks religioosse elu keskustesks. Kloostrid olid ainsad hariduse säilitajad. Kloostrite üheks ülesandeks oli lapsi õpetada, kusjuures mitte ainult tulevasi munki, vaid ka ümberkaudsete ülikute lapsi, kes jäid ilmalikku ellu
Katoliku kiriku pead loetakse Jeesuse lähima õpilase apostel Peetruse pärijaks. Katoliku vaimulikkonna struktuur on keerukas. Preestrit peetakse inimeste ja Jumala vahendajaks. Vaimulikuks võivad olla ainult mehed. Kehtib t s ö l i b a a t ( abielukeeld). Vaimuliku tunnuseks on t o n s u u r ( paljakspöetud laik lagipeas). M u n g a - ja n u n n a s e i s u s tähistab pühendumist Jumala teenimisele kindlate reeglite järgi ( ordueeskirjad, kloostrikord). Rohkearulistest katoliku ordudest on tähtsamad : 1) benediktlased. Elavad kloostreis, tegelevad palvetamise ja kehalise tööga; 2) frantsisklased. Peavad elama lihtsuses ja vaesuses, tegelevad põetamise, hoolekande ja loodushoiuga; 3) dominiiklased. Preestriordu, siis neil pole kloostreid. Küll aga peavad jesuiidid ülal rohkeid haridus- ja teadusasutusi. Enamikul mungaordudest on olemas ka nais- ja ilmikharu. Ka katoliku kirikutalitused on pidulikud ja värvikad
valitseb buda Amithabha. Austatumaid pühakuid on bodhisattva Guan Yin. Chani koolkond, mille rajaja oli 6. saj Indiast Hiinasse saabunud Bodhidharma, tugineb suuresti meditatsioonile ja kirgastuse saamise abivahendiks on seal paradoksmõistatused. Chani koolkonnal on mitmeid ühisjooni taoismiga. Tema õitseaeg oli Tangi ajastul. Tiibeti usundid Tiibeti esmane samanistlik loodususund oli bön. Mahajaanabudism jõudis sinna 7.saj kiningas Songsten Gampo ajal. Lamaistlik kloostrikord kujunes välja 8.saj. Nimekad budistlikud õpetajad olid Atisa, Marpa, Milarepa jt. Tähtsamad tiibeti budismikoolkonnad on geluk, sakja, karmakagjü. Geluki voolu juht ja sajandeid ka Tiibeti riigipea on dalai laama, kelleks on praegu Tema Pühadus XIV dalai laama Tendzin Gyatso. Tiibeti okupeeris 1949 1955 Hiina ning dalai laama oli sunnitud 1959. a. põgenema Indiasse. Demokraatlik maailm ei ole Tiibeti annekteerimist
annaabi.ee 
