ümberkaudseid maid valitsesid, või olid nad peakirikute ja kloostrite juurde ning neid Euroopasse 12.13. sajandil.Eestikeelse ümbruskonna rahva ühisomanduseks ja kutsuti vastavalt toom ja kloostrikoolideks. kirjasõna vastu hakkasid kõige enne huvi pelgupaigaks. Mõnest linnusest või õieti Kindlat õppeprogrammi keskaja koolides ei tundma dominiiklastest mungad Tallinnas.
aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad. Kirik kujunes feodalkorra toeks ja vaimseks juhiks. Kogu keskaegne teadus ja kirjaoskus oli preestrite ja munkade käes. Kirik andis haridusele ja kasvatusele usulise sisu. Kloostrites asusid selle aja suurimad raamatukogud. Esimesed koolid asutati peakirikute ja kloostrite juurde ning neid kutsuti vastavalt toom- või kloostrikoolideks. Kindlat õppeprogrammi ei tuntud ja õppekeeleks oli ladina keel. Järgmisel sajandil jagati teadused kahte tsüklisse: esimest nimetati triviumiks (grammatika, retoorika, dialektika), teist quadriviumiks (aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika). Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid asuda Lääne-Euroopa ülikoolidesse. Omal maal selline õppeasutus puudus. Kooliõpetajateks olid vaimulikud
annaabi.ee 
