ümber paikn ruumidest ja neid ühend ristkäigust. Õue põhjatiivas asunud munkade söögisali(refektoorium) kohal ehit 19.saj katoliku kirik. 6) Tsistertslaste Püha Miikaeli (Mihkli) nunnaklost- rajat 13.saj keskl ning sulet 1629.a 1631.a rajat sinna gümn. Vanimad ehitusosad on Gagi ida- lääne-põhjatiivas, kus I korrusel( keldrikorrus) asuvd kahelöövil v tsentraalse ruumikompositsioonig saalid- otstarbe teadmata. Aulas oli nunnade söögisal(refektoorium). Kloostrihoonest kuuluv kirik on 18.saj alg õigeusulist Issanda Muutmis peakirik. 7) Püha Brigitta e Pirta k- asut jõukat kaupmeest poolt, 15saj algus,valmind keskel. Praegu varemetes kloostrikir oli P-Est suurim,suht madal kodakirik. Purust ja süütas vene väed liivi sõj käigus. Pärast Põhj sõda muutus täielikult varemeix. Elurum-nun ja munkpreest. Erandlik sissekäik idast ja peaaltar läänes. Sakraalehit Est: erist 4piirkond 1)Lääne-Est ja Saarem 2) Kesk-Est 3) Tln ja P-Est 4)tartu ja L-est
(vt lisas pilt 8), endise lasteaia (külalistemaja) tiikidepoolse otsa juures. "Enam tähelepanu väärib neist 206 cm paksune müür. Müüri paksust arvestades võis see ehk kuuluda keskaegsele kaitse iseloomuga ehitusele. /.../ Müüri suund ühtib külalistemaja taga asuva keldri seinaga. Kuna ka külalistemaja all leiti müürikülg, siis tuleb vaadeldud ehitusosa käsitleda varem siin eksisteerinud kapitaalsema ehituse jäänusena. Kas see on osa kunagisest kloostrihoonest, on praegu veel raske põhjendatult väita." Erinevaid müürilõike ja muid leide tuli välja mitmel pool kogu muruplatsi lääneserva pikkuses. /Soojustrassi arheoloogiline ülevaatus Kolga mõisas, lk 5-6/ Seletuskirja soojustrassi ülevaatuse kohta leidsin Muinsuskaitseameti digiarhiivist, lisan allikate loetelus lingi sellele. See sisaldab suuremahulisi jooniseid, mida ma siia kopeerima ei hakka. Allpool tükk ühest joonisest vähendatud kujul minu poolt lisatud kokkuvõtvate märkustega