Tuntum legend räägib kohvi avastusloost siiski järgmist. Kohvi ergutavad omadused avastas juhuslikult kitsekarjus Aideus, kes peatus Adeni kloostris. Kitsed, kes olid söönud kloostri läheduses kasvavate tundmatute taimede lehti ja marju, ei suutnud kuidagi rahuneda ja olid laetud lausa seletamatu energiaga. Uudishimulik karjus otsustas samuti neid imemarju proovida ja veendus, et neil on tõesti ergutav, jõudu ja värskust andev toime. Edasi otsustasid kloostrielanikud kontrollida kohvi mõju inimestele. Need mungad, kes öiste jumalateenistuste ajal pidevalt unega võitlesid, saidki uuest joogist olulist abi. Kohvi joomise traditsioon pärineb Punase mere kallastelt, kust levis XV sajandil Araabia maailma. Euroopast pärit reisimehed avastasid selle joogi XVI sajandi lõpul Damaskuse, Kairo ja Konstantinoopoli kohvimajades. Esimese eurooplasena mainib 1580. aastal kohvi Prospero Alpino Paduast. Oma reisimuljetes kirjutab ta, et türklastel on musta
puhul kokku hiiglaslikke instrumentaalkoosseise ja nende mängus oli kindlasti ka mitmehäälsuse elemente. Muusikute hulgas hakkasid järjest enam tooni andma enamasti hellenistlikelt aladelt sissetoodud orjad. Roomlaste levinuim pill oli tibia (kreeka aulos või topeltaulos), kreeklastest rohkem kasutati eri tüüpi sarvi. Keskaeg Kestis: 5 sajand – 13 sajand pKr. Kirik ja kristlus Jumalateenistus ehk missa Paavst Mungad ja nunnad (kloostrielanikud) Klooster Koraal – kirikulaul 313 aasta – Milano edikt - kristlus lubatud ning ametlik usk Gregorius I – elas 540-604 aasta (6. saj. II pool). 590. aastal sai paavstiks. Teeb Roomas laulukooli. Saadab mungad koguma infot selle kohta mida kristlased teevad erinevates paikades maailmas jumalateenistuse ajal. Algatas ühesuguse jumalateenistuse maailmas. Tunnus: valge tuvi, kes kõrva sosistab. Gregoriuse koraalile iseloomulikud jooned:
Kirjutab reeglid, mis saavad aluseks järgnevatele mungaordudele. Reeglistiku keskne mõiste on Opus Dei Jumala töö. Kloostri põhitegevus on palved. Need reeglid on piisavalt üldised rakendamaks neid kõikjal. Kloostrit juhib abt või abtiss, kellele mungad või nunnad on allutatud. Nad ei tohi kloostrist lahkuda ilma tema loata. Keskajal on palju valemunkasid. Ebaturvalise ilmaliku elu tõttu tuleb osa inimesi kloostrisse lihtsalt mugavalt ära elama. Benedictus leiab, et kloostrielanikud peavad tegema ka füüsilist tööd. Klooster ei ole laisklemiseks. TSISTERTSLASED 9.-10. sajandil kirikut tabanud languse vastu astusid välja Cluny kloostri asukad. Eesmärgiks oli taastada range kloostrikord. Liikumine tekib Citeaux (tsitöö) linna lähedal, sellest eestikeelne nimetus tsistertslased. Liikumine haaras 2000 kloostrit, mis allusid Cluny abtile. Tema allus Rooma paavstile. Tsistertslaste kloostrid asuvad enamasti metsikutes paikades, seal, kus midagi muud ei ole
vastu vahetatud ja end pestud. 8.00 kolmas palvus, mille ajal peeti 8.30 hommikusöök. ümberkaudsete elanike ja külaliste osavõtuga missa. 9.00 kapiitlisaalis toimuv 9.00- Töö. Kaks korda nädalas sel ajal kapiitlikoosolek, millel osalesid kõik 11.30 nunnad õpivad, kuulavad loengut munga- või nunnaseisuses olevad või loevad midagi vaimulikku. kloostrielanikud, v.a. noviitsid. 10.00 Töö. 11.45 Sexta, järjekordne palvehetk. 12.00 keskpäeval teenistus kirikus. 12.30 Lõunasöök. 13.00 lõuna refektoorumis (kloostri 15.00- Ainus vaba aeg päevas, mil söögisaalis), mis talvel oli ka ainus 15.45 nunnad võivad teha seda, mida toidukord. hing ihaldab. Enamasti nad kas
absoluutne kloostri valitseja. Tal on pastoraalne roll oma munkade ees. Ta on õpetaja, pihiisa ja hingeline juht oma munkadele. Munkade eesmärk oli võita oma tahe ja muutuda nii täielikult vastuvõtlikuks Jumalale. (Lawrence 2001: 28-29) Distsipliin on Benedictuse reeglites väga olulisel kohal. Selleks on munkadel keelatud üksteisega rääkida ning täielikult tuleb eitada individuaalset tahet. Benedictus rõhutab ka, et on väga oluline, et kloostrielanikud oleks välismaailmast täielikult ära lõigatud. Reegel jälgib üldiselt traditsioonilist kloostrielulist õpetust, mis näeb füüsilist tööd põhilise vahendina jõudeoleku hinge vaenlase ärahoidmiseks. Reegel nõuab, et mungad veedaksid iga 3 päev natuke lugedes. Benedictus paneb paika ka, et munkadel on 2 söögikorda päevas, lisaks 1 värske puu- või juurvili. Samas jätab ta üsna vabad käed abtile vastavalt
annaabi.ee 
