Apelsin, sidrun. Puuviljad, üksikpuud. veega. Veebasseinid, kanalid, Veetaimed: lootosed, liiliad. köögiviljad, maitsetaimed. Langev vesi, vaated üle oru. pesemisrituaalid, meditatsioon. Euroopa keskaeg Rooma langusega hävitasid barbarid Asutatakse jahiparke, labürintaiad, Iluaiad kaovad lossidest ja Kloostriaiad: viinamari, 476. a kuni (germaanlased) lossid, templid ja pöetud hekid, metallist linnud, linnadest. Kiriklik askees. viljapuud, ravimtaimed, Ameerika pargid-aiad. Kloostrites viljapuud, loomakujud (vt Bütsants). Aiad Kloostriaiad. Roos ja liilia maitsetaimed, puukoolid. avastamiseni 1492. köögiviljad, ilupuud-põõsad, lilled müüride sees. (neitsi Maarja pilt roosiaias,
peegelsiledal veepinnal 5) Basseinid on range geomeetrilise kujuga, 4 või 8 nurksed. Basseini kompleksis ümbritsevad ühte suurt tehisveekogu väiksemad basseinid. 6) Aiapaviljonides avaneb vaade aiale 7) taimed pakuvad varju, jahedust, rohelust ja silmailu. 8) Suuremates aedades võivad kanalid olla igas kvartalis jaotades põhikvartaleid väikesemateks kvartaliteks. · Näited: Abbaside aed 8. Keskaja aiad · Kloostriaiad ja lossiaiad · Kujunduselemendid: 1) Suletud aiad isalmi aedade mõju 2) Lille, tarbe ja ürdiaiad võisid olla üksteisest eraldatud teede, hekkide või piirteega. 3) Suuremal maalal paiknesid puuviljaaiad. · Uued kujunduselemendid: 1) Pergola Rooma ajast tuntud varjualune päikese eest 2) Roosiaed Heki või müüriga eraldatud aed purskkaevude ja jalgteedega. 3) Roosvikasvatamine oli üle võetud Ees-Aasiast
) vähemalt 2 kanalit, mis jaotavad aia kvartaliks, kanalid on sirged ja piirnevad kõnniteega. 5.) peenrad asuvad kõnniteedest madalamal. Basseinid: rangelt geomeetrilise kujuga, hulk väiksemaid basseine suure tehisveekogu ümber, basseinides purskkaevud. Paviljonid: Sügava kaarja katusega varjualused on ehitatu aeda ümbritseva kõrge müüri sisse. 8. Keskaja aiad. Varakeskaeg(5.-11.saj) Kõrgkeskaeg (11.saj-14.saj lõpp) Hiliskeskaeg(15.saj-16 .saj algus) Kloostrikultuuuri ja kloostriaiad: Klooster kinnine hoonetekompleks munga- ja nunnakloostritele. Esialgu kloostrid rajati asustamata paikadesse(benediktlased eelistasid mäeharju, tsitertslased orupõhja). Alles karjusmungaordud(frantsisklased, dominiiklased )rajasid oma kloostrid linnadesse, et suhelda elanikkonnaga. Kloostrikompleksid: 6.saj asustatud benediktlaste Monte Cassino klooster Itaalias. Vanim säilinud hoonete asendiplaan koos aiaplaanidega pärineb a 820 Sant Galleni klooster Sveitsis
2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani.
annaabi.ee 
