anaeroobsesse tsooni üldjuhul ei minda. Väga oluline on ujumise puhul õige hingamine. Üks põhilisi vigu, mida algajad teevad, on, et ei julgeta pead vee alla panna või siis hoitakse vee all hinge kinni ning hingatakse nii sisse kui ka välja vee peal. Õige on aga hingata vee alla välja ja sisse siis, kui pea on pinnal. Nii saab keha piisaval hulgal hapnikku ja ka väsimus ei teki nii ruttu. NEGATIIVSED KÜLJED: Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata ka silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, vajadusel pidada nõu arstiga. Basseinis ujumisest peaksid loobuma need, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Sageli võib ujumises esineda probleeme õlaliigestega, kuna neile langeb suur koormus. Enamasti tekib lihaskõõluste põletik, põhjuseks sageli vale kätetehnika ujumises
või väsimusest ning põhjustab paanikat. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalaosa soojendada, tehes seda saunas, sooja dussi all või vannis. Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, seda eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, kuid kui see ei aita, tuleks nõu pidada arstiga. Basseinis ujumisest peavad loobuma inimesed, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja
veetemperatuurist või väsimusest ning põhjustab paanikat. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalaosa soojendada, tehes seda saunas, sooja dussi all või vannis. · Basseinivesi võib tekitada nn. klooriallergiat, seda eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, kuid kui see ei aita, tuleks nõu pidada arstiga. · Basseinis ujumisest peavad loobuma inimesed, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Milleks on ujumine hea? · Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis kõrge eani, kuna
Terviseprobleemid ja ülekoormusvaevused ujumises Ujumises kõige enamlevinud on jalakramp, mis tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalga soojendada - vannis, saunas, dussi all. Basseinivesi võib tekitada ka nn. klooriallergiat, eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata ka silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, vajadusel pidada nõu arstiga. Basseinis ujumisest peaksid loobuma need, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia. Vigastuste ennetamiseks on oluline · regulaarselt parandada oma ujumistehnikat · intensiivsust ja mahtu korraga mitte suurendada
annaabi.ee 
