maailmas on lahendanud suuri probleeme põllumajanduses, ent samas on püstitanud palju poleemikat loomorganismide kloonimises. Kloonitd taimorganismid säilitavad oma sordiomadused ja vastupanvõimed keskkonnatingimustele. Sellega hoitakse ära kvaliteedi langus. Loomkloonimise puhul on aga hulgim erinevaid takistusi ja raskusi, mida teadlased üritavad ületada, kuid seni veel suurema eduta. Kasutatud kirjandus · Rakuteooriast kloonimiseni. http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0004/rakud.html · Kloonimine, see polegi imelihtne. http://www.postimees.ee/030307/esileht/ak/247929.php · Lõpetage kloonimine. · http://www.usk.ee/kloonimine/ · Kloonimisraskused. http://www.usk.ee/kloonimine/raskused.htm · Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. lk 598
ee/kg29d/bioloogia_12/rakendusbioloogia.doc 2008 2. Lõhmus, A. Kloonimine, see polegi imelihtne. http://www.postimees.ee/030307/esileht/ak/247929.php 2008 3. Maailma esimene kloonloom suri kuueaastaselt http://www.usk.ee/kloonimine/dolly.htm 2008 10 4. Sikut, R. Rakuteooriast kloonimiseni http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0004/rakud.html 2008 11
võib tulevikus osutuda ainuõigeks sammuks inimkonna päästmisel arvestades ka suurenevate kliimaprobleemidega. Samas taimkultuuride kloonimisel kasutatakse ka mutageenseid taimi, 9 mis võivad tekitada pöördumatuid kahjustusi inimese organismile, mis on ütlasi heaks valdkonnaks edasiseks uurimiseks. 10 KASUTATUD ALLIKAD 1. Sikut, R. Rakuteooriast kloonimiseni. [01.11.2007] http://www.loodus.ee/el/vanaweb/0004/rakud.html 2. Lõhmus, A. Kloonimine, see polegi imelihtne. [01.11.2007] http://www.postimees.ee/030307/esileht/ak/247929.php 3. Lõpetage kloonimine. [02.11.2007] http://www.usk.ee/kloonimine/ 4. Järvelt, H. Bioloogia lühikursus gümnaasiumile. Tallinn: Avita, 2003, lk 92-93 5. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. Tallinn: Valgus, 1989, lk 598 11
geenitehnoloogiad pole „veel“ siiski sellisel arvestataval tasemel, et luua Maal uusi liike ja veel mõistuslike liike. Küll aga on palju aretatud erinevaid taime sorte ja looma ( näiteks koera ) tõuge, mis küll ei kuulu liigi ( kui mõiste ja tähenduse ) hulka. Kuid see pigem näitabki seda, et uue liigi loomine Maal ei ole inimestele enam futuristlik teema. Maailma esimene imetaja klooniti juba 1997. aastal, milleks oli siis lammas nimega Dolly. Inimese kloonimiseni pole veel jõutud, kuid ega see ilmselt tulemata ka jää. Kloonimine põhineb geneetikal ja geneetika põhineb pärilikkusel, mis esineb elusolenditel. Näiteks lapsed on oma vanemate sarnased, loomad sigitavad järglasi, kes on nendega sarnased ja seemnetest kasvavad taimed, mille õied ja viljad sarnanevad sellega, millelt seemned pärit on. Selle sarnasuse põhjustavad geenid, mida pärandatakse ühelt põlvkonnalt teisele.
annaabi.ee 
