Klint Väike-Pakril. Türisalu maastikukaitsealal · (27 ha, moodustatud 1991. aastal) on kaitse all LaulasmaaTürisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristav 29 31 m kõrgune klindiastang ja sellealune klindimets. Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalu pank. Rannamõisa maastikukaitseala · (66 ha, moodustatud 2000. aastal) hõlmab enamjao Suurupi klindipoolsaart ääristavast klindiastangust ja klindimetsast selle jalamil ning klindiplatoost. Rannamõisa pank Stawenhageni gravüüril. Vääna maastikukaitseala · (344 ha, moodustatud 1991. aastal) jääb klindist mõnevõrra kaugemale, hõlmates Türisalu klindipoolsaare keskosa põõsasmaraniga loopealseid ja Tõlinõmme järve ümbruse linnustiku poolest tähelepanuväärse märgala. Vääna mõis Naage maastikukaitseala · (4,6 ha, moodustatud 2005. aastal) asub Harju maakonnas Harku vallas Vääna klindilahe ääres. Kaitseala eesmärgiks on
(tihelõhelisusest läbitud) aluspõhjaliste kivimite lasund. Klindilõigu keskmeks on Vaivara Sinimäed. Eristatavad struktuuriüksused läänest itta liikudes on järgmised: Sõtke klindilaht, Kannuka klindineemik, Perjaste klindiorg, Perjaste klindineemik, Pimestiku klindiorg, Pimestiku klindisaarestik, Vaivara Sinimäed, Utria klindisaar. Tihelõheline lubjakivi Vaivara Sinimägedes. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/160-tihel3732.jpg Sõtke klindilaht lõikub Päite klindiplatoost idas edelakagu suunaliselt paeplatoosse u 4 km. Klindilahe jätkuks on lühike (kuni 1,5 km), kuid see-eest sügavalt ja järsult paeplatoosse lõikunud Sõtke org. Sõtke klindilahe kallastel eristuvad nii Ordoviitsiiumi (lubjakivi), fosforiidilasundi kui ka Kambriumi I (liivakivi) astang. Klindilahe põhi on u. 10 m ümp, laskudes klindilahe lääneküljel 1020 m amp. Läänest klindiorgu laskuval Langevojal on u 200 m pikkune ja kuni 15 m sügavune kanjon
Kihistu enam-vähem ühtlase koostisega kivimikeha, mille nimetus on tuletatud kohanimest, kus kihistu on esindatud oma tüüpilisel kujul. Klindilaht klindiplatoosse või terrassi lahekujuliselt lõikunud nõgu. Klindineemik klindiplatoosse neemena eenduv osa. Klindiorg klindiplatoosse või terrassi lõikunud org. Klindiplatoo klindiastangu pealne aluspõhjaline platoo. Klindipoolsaar poolsaare kujuliselt klindiplatoosse eenduv osa. Klindisaar klindiplatoost saarena eristuv osa. Klindisaart ülejäänud klindiplatoost eraldav väin peab läbi lõikama vähemalt ühe seda katvatest kivimilasundeist. Klint pankrannikul esinev ulatusliku levikuga aluspõhjaline rannajärsak, võib olla osaliselt mattunud või astmeline. Kratoon mandrituum, vana mandrilise maakoorega tektooniliselt tasakaalustunud ala, mis kunagi geoloogilises minevikus esines iseseisva ürgmandrina; tänapäeva geoloogilise struktuuri tähenduses kasutatakse ka nimetust platvorm
annaabi.ee 
