maastikukaitsealal... · ...(480 ha, moodustatud 1996. aastal) on kaitse all saart põhjakaarest u 6 km ulatuses ääristav kuni 6 m kõrgune paest klindiastang ning klibuvallid paeplatool. Osmussaart on välja pakutud mütoloogilise Odini hauana. Sellele viitavad nii saare nimi (rts Odensholm = Odini haud) kui ka saarel ennemalt olnud Odini kivi (rts Odinstain). Pärimuste järgi ollagi Odin pärast Ragnarökki selle alla maetud. Tähelepanu väärivad nii klindiastangu jalamil paljanduvad osmussaar-brektsia sooned (u 475 mln aasta eest toimunud maavärina jäljed) kui ka neugrund-brektsiast (Neugrundi madala piirkonnas u 535 mln aasta eest toimunud meteoriidipahvatusel tekkinud kivim) rändrahnud. Osmussaar on ka oluline peatuspaik arktiliste merelindude rännuteel ja siin talvitub rohkesti aule. Osmussaar. Pakri maastikukaitseala · (1451 ha, moodustatud 1998. aastal) hõlmab Pakri poolsaare põhjaosa ning
peamiselt põliselanikke, kes on omavahel tutvus- ja sugulussidemetes. Uusasukate kaasamist külakogukonda peab Leppneeme Külaselts oma tähtsaimaks eesmärgiks.; Looduslähedus; Hõre asustus; Vaikus ja rahu; Külamiljöö; Ühised ettevõtmised; Sadam; Uued tänavad; Meri; (Ja ka jällegi eelmistes töödes mitteväljatoodud Lasteaed ja Kauplus) Haabneeme: Haabneeme-Klindiastangu maastikukaitseala Elanike arv (2018) Leppneeme: 576 Haabneeme: 5866 2. MIS AJAL ON TEKKINUD VÕI KADUNUD TURISMI-, TOOTMIS- JA TEENINDUSOBJEKTID? NIMETAGE. Kalatööstusega tegelev Kirovi kolhoos loodi 1950. aastal ning on eelkõige seostatav Tallinna külje all asuva Haabneeme alevikuga, kuhu rajati aastakümnete vältel omaette väikelinnana toimiv kolhoosi kesk asula. 1960 alustati Kirovi-nimelise kolhoosi kesk asula väljaehitamist. 1990
liiv aleuriit maavärinad/ vihmaperioodid Maalibisemised ja varingud XII: Eesti? Maalibisemised ja varingud XIII: soliflukatsioon üles sulanud pinnas valgub nõlvast alla klindiastangu varsemised kõrged jõekaldad nõrkades pinnastes (viirsavid) aktiivkiht (suvel ülessulav igikeltsa pind) igikelts 9
Joa paremale kaldale on võimalik jõuda ka Jägala-Kaberneeme tee 3. kilomeetrilt vasakule, Neeme küla suunas keerates. Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud. Jõe lõunakallas joa kõrval on varisemisohtlik. Juga on klindiastangu, millelt ta langeb, tuhandete aastate jooksul kulutanud, nii et allapoole juga on Jägala jõele tekkinud kitsas kanjonorg, mille põhjas on kärestikuline jõesäng. Oru pikkus on 300 meetrit, sügavus 1214 meetrit. Iga aastaga liigub juga lähtele lähemale. Jägala juga on looduskaitse all. 10 Ajalugu Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Arvatavasti on sellel kohal olnud muistne kultusepaik
sarnane. Klindisaare kergelt lainja paeplatoo pealne pind on tasemel 24-38 m ümp, olles kõrgem selle keskosas. Paelasund ja tihti ka sellealused liivakivid on tihedalt läbitud (keskmiselt 10 tk 1 m kohta) lõhedest ning sinisavi kohati peale slele ka veel kergelt kurdudesse surutud. Klindisaart ääristab põhjakaarest kuni 20 m kõrgune Vaivara tüüpi astang. Utria oja suudmest itta jääv ala on idapoolseim paik ja seda nii Põhja-Eesti klindil kui ka Balti klindil, kus meri veel klindiastangu jalamit murrutama küünib. Utria klindisaare idaosas Meriküla kohal pöördub klindivööndi ülemine Kambriumi-Ordoviitsiumi astang merest otsustavalt ja jäädavalt eemale. Udria pank. http://www.looduskalender.ee/klint/Pildid/650/167-Utria%20pank_0072_2.jpg http://turism.vaivaravald.ee/failid/Image/Galerii//utria_pank3.jpg Kasutatud kirjandus http://www.looduskalender.ee/klint/est/18.html ,,Põhja-Eesti klint" Kalle Suuroja
21 Kihistik kihistu alajaotus. Kihistu enam-vähem ühtlase koostisega kivimikeha, mille nimetus on tuletatud kohanimest, kus kihistu on esindatud oma tüüpilisel kujul. Klindilaht klindiplatoosse või terrassi lahekujuliselt lõikunud nõgu. Klindineemik klindiplatoosse neemena eenduv osa. Klindiorg klindiplatoosse või terrassi lõikunud org. Klindiplatoo klindiastangu pealne aluspõhjaline platoo. Klindipoolsaar poolsaare kujuliselt klindiplatoosse eenduv osa. Klindisaar klindiplatoost saarena eristuv osa. Klindisaart ülejäänud klindiplatoost eraldav väin peab läbi lõikama vähemalt ühe seda katvatest kivimilasundeist. Klint pankrannikul esinev ulatusliku levikuga aluspõhjaline rannajärsak, võib olla osaliselt mattunud või astmeline. Kratoon mandrituum, vana mandrilise maakoorega tektooniliselt tasakaalustunud
mattunud Kambriumi terrass. Lahemaa maastikele on iseloomulikud arvukad suured rändrahnud ja erakordselt tihedad kivikülvid, mis muudavad Lahemaa ka teiste rahvusparkide seas ainulaadseks. Kivikülvid on levinud mosaiikselt, kuid enamasti seostunult omaaegsete randade murrutuslavadega. Kivisemad on enamasti Lahemaa poolsaarte põhjarannik ja neemed (Pedassaare, Lobineem, Palganeem, Purekkari), mis lõpevad meres karidega, lahepärad on aga liivased. Üsna tihedaid kivikülve leidub ka klindiastangu jalamile jäävatel murrutuslavadel, näiteks Joaveski, Sagadi, Vihula, Eru ja Võhma küla ümbruses. Lahemaa maastikke ilmestavad arvukad jõed, mis klindipervelt laskudes moodustavad jugasid ja joastikke. Tähelepanuväärseimad on Valgejõgi ja Loobu jõgi. Valgejõgi moodustab Nõmmeveskil 1,2 m kõrguse joa ja voolab seal enam kui 15 m sügavuses kanjonorus. Loobu jõele on moodustunud Joaveski joastik, maaliline joastik on Vasaristi ojal.
sügavusi jäärakuid ehk ovraage, või kui need on lamendunud ja kamardunud, siisuurakuid. Püsiva sängivoolu suurimad kulutusvormid on jõeorud, need jagunevad säng-, sälk-, mold-, lamm- ja kanjonorgudeks. Väiksematest vormidest leidubsoote, piirdekõrgendikke, uuristus- ehk erosiooniterrasse, lamme, kaldavalle ja kuhjeterrasse, hiiukirne ja joaastanguid. Jugasid on eelkõige Soome lahtesuubuvatel jõgedel (Keila, Jägala, Narva jmt jõel), mis ületavad klindiastangu. Mere- ja järvetekkelised pinnavormid on kujunenud rannanõlval ja rannal (väikejärvedel kaldanõlval ja kaldal) peamiselt lainete purustava ja kuhjava tegevuse toimel. Oluliselt on nende teket mõjutanud ka rüsijää liikumine. Järsunõlvalisel rannal on tekkinud kobedates setetes murrutusjärsakuid (näiteks Saaremaal Järverannal), aluspõhjakivimites murrutuspanku ehk lihtsalt panku (näiteks Osmussaarel)
annaabi.ee 
