Valglaid lahutavat piiri nimetatakse veelahkmeks ehk veelahkmejooneks. Veelahkmejoon on tihti piiriks kahe riigi vahel, kui piir kulgeb piki mäestikke. Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha. 5. Äravoolu mõjutavad tegurid. NB! Mõju äravoolu hüdrograafile ja veebilansile. Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ning aurumine) ja füüsikalis-geograafilised tegurid (valgla suurus, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine. Klimatoloogilised tegurid Sademed Aurumine Füüsikalis-geograafilised tegurid Valgla suurus Valgla pinnamood Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Järved ja veehoidlad Äravool iseloomustab veerohkust ning seda võib avaldada
tulvavesi- lühiajaline järks ja juhuslik veetaseme tõus, millele on iseloomulik tekkiv tulvalaine. Tulva puhul alaneb veetase suhteliselt kiiresti.Tulvad tekivad harilikult kas kiire lumesulamise või tugeva vihmasaju järel. suurvesi- ühel ja samal aastaajal korduv jõgede veetaseme kõrgseis (! Sõltub toitumisest ) Äravool- vee kogus, mis teatud ajavahemikus (tavaliselt mõõdetakse aastas kuupkilomeetri kohta) voolab valglalt veekogusse (jõkke, järve, merre).Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ja aurumine), füüsikalis-geograafilised (valgla suurus, pinnamood, mullastik, geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimetegevus ja kliima muutumine.[1]Kõige suurem äravool maailmas on Amazonases, Eestis on kõige veerohkem Narva jõgi. vooluhulk - vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.Mõõdetakse jõe suudmes (m³/s).Reeglina on jõe vooluhulk aasta jooksul ebaühtlane, jõe toitumisest sõltuvate maksimumide ja miinimumidega
Kuiva, kõrbete vöödet Mõõdukat sooja vöödet (talvel püsiva lumikatteta) Boreaalset (põhjapoolkera parasvöötmes asuv) Lumevöödet (tundra ja kõrgmäestikukliima) 38.Geograafilised õhumasside tüübid. Kliima kujunemise seisukohalt on tähtsad järgmised, nn. geograafilised õhumasside tüübid: 1) arktiline ja antarktiline õhumass 2) parasvöötme õhk 3) troopiline õhk 4) ekvatoriaalne õhk Nende õhumasside kokkupuutumisel tekivad nn. klimatoloogilised troposfäärilised frondid. 39.Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni mõju kliimale. Kiirgusbilansi ebaühtlus ja sellest tingitud temperatuuri ja õhurõhu erinevused maakeral kutsuvad esile püsivaid või aastaaegadega muutuvaid õhuvoole - nn. atmosfääri üldise tsirkulatsiooni. See on õhumasside liikumise püsiv süsteem, mille alusel toimub maakeral soojuse ja niiskuse ümberjaotumine. Atmosfääri tsirkulatsioon koos merehoovustega mõjutab tunduvalt maakera kliimat, sellele
Jõesäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolav vesi . 38. Jõe äravool ja seda iseloomustavad parameetrid Äravool on vee kogus, mis teatud ajavahemikus voolab valglalt veekogusse. Vee voolamise parameetrid on: voolukiirus, vooluhulk, äravool ja äravoolu Fmoodul Baas äravool äravool jões, mil pikka aega ei saja Mida rohkem on inimtegevust, seda rohkem vihmavett voolab jõkke. Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised(sademed ja auramine), füüsikalis- geograafilised(valgla suurus, pinnamood, mullastik,taimkate) 39. Jõgede pikiprofiilid Org Lang Vooluhulk Voolukiiru Oru põhi s Ülemjooks Kitsas ja Suur Väike Kiire Kivine(kruus sügav ja liiv), vesi
tihedusest (populatsiooni enda sees mingi arvukust korrigeeriv mehhanism, nt linnud reguleerivad oma sagedust kuskil keskkonnas lauluga), näiteks tippkiskjad: karud, kotkad Inimene kaldub pigem K-strateegia poole, aga tema roll tänu suurele levimisvõimele jms päris täpselt määratletav ei ole. Abiootilised ja biootilised ökoloogilised (populatsioonivälised) tegurid Abiootilised: geoloogilised, geograafilised, hüdroloogilised, klimatoloogilised Enamik elusolendeid tunneb ennast hästi abiootiliste faktorite teatud optimaalses vahemikus (teatavad aknad), nii vähesus kui ka ülehulk hakkavad organismi kasvu pidurdama Kuna abiootilised keskkonnategurid mõjutavad elusolendeid, siis on paljudel liikidel arenenud semiootilised oskused keskkonnaerinevusi (toitainegradiendid, vee keemiline koostis, keskkonna temperatuurierinevused) ära tunda ja kasutada
1) arktiline ja antarktiline õhumass mandriosade kliimat kevadel on külmem 2) parasvöötme õhk ning õhu ja pinnasetemperatuuri tõus 3) troopiline õhk hilineb võrreldes sisemaaga, sügis on pikk ja 4) ekvatoriaalne õhk suhteliselt soe kuni veekogule jää Nende õhumasside kokkupuutumisel tekkimiseni. tekivad nn. klimatoloogilised troposfäärilised frondid. Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni mõju kliimale. Kiirgusbilansi ebaühtlus ja sellest tingitud temperatuuri ja õhurõhu erinevused maakeral kutsuvad esile püsivaid või aastaaegadega muutuvaid õhuvoole nn. atmosfääri üldise tsirkulatsiooni. See on õhumasside liikumise püsiv süsteem, mille alusel toimub maakeral soojuse ja niiskuse ümberjaotumine. Atmosfääri tsirkulatsioon koos
annaabi.ee 
