nad inimtekkeliste kliimamuutuste reaalsuses. Arvamuste erinevus võib tekkida vaid mõju ja kliimamuutuste määras. Puudu võib tulla ka hinnangute erapooletusest, mis tingitud majanduslikest huvidest. Kliima ja poliitika Möödunud sügisel peeti Moskvas kliimamuutuste konverents, kus teadlaste kõrval osalesid ka riigimehed. Aeg nõuab, et poliitikudki tunneksid meteoroloogiat ja klimatoloogiat, sest ilm ja kliima on muutumas poliitika osaks. Venemaa ja tema praegune hea partner USA ei ole paraku senini Kyoto lepetele alla kirjutanud. Kyoto lepete allkirjastamine nõuaks kulukat tööstuse reformimist, õhupuhastusseadmete paigaldamist, tootmise piiramist. Ka iga inimene peaks kulutama vähem energiat, s.t elama senisest tagasihoidlikumas stiilis. Venemaa president Vladimir Putin oma Moskvas antud intervjuudes rõhutas kliimamuutuste positiivset külge, väites, et
laboratoorsetes tingimustes. Seetõttu ongi geoloogias peamiseks meetodiks vaatlus ja faktide kogumine. Nende andmete põhjal püstitatakse hüpoteesid millest arenevad erinevad teooriad maa arengust. Maakera kui planeedi tekke küsimustes on geoloogia seotud astronoomia kosmoloogia ning füüsika ja keemiaga. Elu tekkimise ja arenguga seoses ka bioloogiaga. Seos geodeesia ning geograafiaga, mis uurivad maa kuju. Peale nende võib nimetada veel klimatoloogiat, hüdroloogiat, okeanograafiat, mullateadust. Kokkuvõttes on geoloogia üheks lüliks loodusteaduses, mis tervikuna uurib meid ümbritseva maailma minevikku, olevikku ja arengut tulevikus. I GEOLOOG1A AJALUGU. Geoloogia areng algas juba kauges minevikus ca 10000 aastat tagasi, kui maast ammutati olulisemad tootmisvahendid või tooraine nende valmistamiseks. Kiviajal otsiti maapõuest primitiivseteks tööriistadeks sobivaid kivimitüüpe. Pronksiajal toodeti neid tinast ja vasest.
annaabi.ee 
