Liitium
Ajalugu
Liitium avastati 1817.a. August Arfwedsoni poolt
Meditsiinis hakati liitiumit kasutama 1840. a. Alexander Ure
ja Alfred Garrod poolt
1873. a. kirjeldas William Hammond liitiumbromiidi mõju
mania sümptomite vähendamisele
1886. a. kirjeldasid Carl Lange ja Fritz Lange liitiumi lühiajalist
ning pikaajalist (profülaktilist) ravitoimet depressioonile
1940.-dad aastad
1950-60 teostas Mogens Schou kliiniliseid eksperimente, kus
kinnitas liitiumi efektiivsust mania ravis
Farmakoloogilised aspektid :
Liitium imendub kergesti suukaudse manustamise järgselt
Parenteraalseid ravimvorme pole
Seerumi maksimaalne kontsentratsioon saabub 1-2 tunniga,
aeglaselt vabanevatest vormidest 4 tunniga
Liitium ekskreteeritakse peaaegu täielikult neerude poolt,
poolestusaeg jääb 14-30 tunni vahele
Liitiumi ravi tõhusus
Tõenduse tase 1
- Ägeda bipolaarse mania monoteraapias