istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome
tähtsuse minetanud Toomemägi oli 18. sajandi lõpus peamiselt kasutuses linnakarjamaana. Kui 19. sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati istutatud puude, sillutatud teede ja valle ühendavate sildadega avalik park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikum, peatselt ka ülikooli peahoone ja tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutses kõige kauem, hiljuti suletud naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilinud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome. Arvatavasti sellest ajast on pärit pargi vanimad lehised ja seedermännid. Pärast Kassitoome
park, mis koos raamatukogu, anatoomikumi, tähetorni ja kliinikumiga sai linna vaimuelu keskuseks. Kui XIX sajandi alguses ülikool lõpuks taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Parki istutati esimesed puud 1805.aastal Tartu Ülikooli arhitekti J. W. Krause juhtimisel Gustav Adolfi bastionile ning kahele ülemise platoo alleele, millest nüüdseks on säilunud Tähetorni juurest K. E. von Baeri hauasamba juurde viiva allee üksikud puud. 1874. aastal haljastati A. von Oettingeni juhatusel linnaelanikele endine liivakarjäär - Kassitoome
aastal ning see on ka Tartu esmamainimine. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Kui XIX sajandi alguses ülikool taasavati, andis keiser Aleksander I Toomemäe, mida linlased tollal kasutasid karjamaana, ülikooli valdusse ning sinna rajati park ja ülikooli hooned. Esimesena valmis anatoomikumi rotund, peatselt ka ülikooli peahoone, samuti tähetorn. Keskaegse võimsa toomkiriku varemetesse rajati ülikooli raamatukogu. Toomel asunud kliinikutest tegutseb esialgses funktsioonis praegu vaid naistekliinik. Kasutatud materjal 1. Tartu Ülikool; URL = http://www.kylalisele.ut.ee/33408?&date=06-03-2008 2. Tartu Ülikooli ajalugu; URL = http://www.ut.ee/yldinfo/ajalugu 3. Vikipeedia: Tartu Ülikool; URL = http://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_%C3%9Clikool 4. Eesti Kultuuriajalugu; URL = http://www.zone.ee/peete77/Senff.doc 5. Google: Tartu Ülikool; rubriik "Pildid" Pildid
annaabi.ee 
