· eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) Darwin nimetas organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvust nendest takistavatest asjaoludest olelusvõitluseks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus (kaitsevärvus, suurem viljakus, vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, kohastumine). Loodusliku valiku vormid: · Stabiliseeriv valik keskkonnatingimused on suhteliselt püsivad. K6rvaldatakse erandid, keskmiste tunnustega isendite eelispaljunemine. · Suunav valik keskkonnatingimuste kindlasuunaline muutumine. Asumine uude keskkonda. Keskmisest kindlas suunas erinevate organismide eelispaljunemine, liik muutub kindlas suunas (nt patogeensed bakterid resistentsed ravimite suhtes, tööstuslik melanism).
ja elutingimuste iseärasustest. Keskkonna piiravad tegurid võivad olla biootilised (konkurendid, vaenlased, haigusetekitajad) kui ka abiootilised (ebasoodne temperatuur, niiskus, soolsus, valgus). Organismide sõltuvus kõigist neist tingimustest nimetas Darwin olelusvõitluseks. Ellu jäävad isendid, kellel on erinevalt liigikaaslastest kasulik tunnus: · kaitsevärvus, · suurem viljakus, · vastupidavus haigustele, reostusele, antibiootikumidele, mürkidele ja/või kliimatiliste tingimustele, · kohastumine. Kui see kasulik tunnus on määratud geenidega, siis järgmises põlvkonnas on neid geene rohkem. Seega on muutunud populatsiooni geneetiline struktuur. Kui pop. geneetiline struktuur pidevalt muutub ühes suunas, siis see viib evolutsioonilise muutuseni. Kõige väiksemad evolutsioonilised muutused on kohastumused. Looduslik valik võib avalduda kolmel erineval viisil: 1. Stabiliseeriv valik 2. Suunav valik 3. Lõhestav valik Stabiliseeriv valik
Euroopas põhjustades juure- ja tüvemädanikku, võrse- ja lehelaiksust ning lehtede närbumist, nakatunud taimed enamasti hukkuvad, kui taimed siiski ellu jäävad on nende kasv pärsitud. · Kõige olulisemad tegurid, mis mõjutavad Phytophthora haiguse levikut ja suurendavad nakatunud leppade arvu on jõe laiuse suurenemine, suvine veetemperatuuride tõus, savine pinnas jõekallastel ja aeglane vool jõgedes. · Phytophthora levik looduses on tihedalt seotud kliimatiliste parmeetritega nagu sademed, temperatuuride ning niiskuse kõikumisega ja kliimasoojenemisega. Elutsükkel ja mõju taimedele · Elab mullas ja taimekudedes, võib võtta erinevaid vorme ja võib liikuda vees. · Ebasobivate tingimuste korral muutuvad klamüdospoorideks. · Sobivate tingimuste juures klamüdospoorid idanevad, tootes mütseele ja sporangiat. · Sporangiad valmivad ja levitavad zoospoore, mis nakatavad taimejuuri, sisenedes juurde juuretipu tagant.
annaabi.ee 
