Vääriselupaikade inventuur Eestis
kujundanud metsade mitmekesisuse, mida kasutame, uurime ja tulevaste põlvede jaoks kaitseme.
Samade mõjude tulemusel kujunenud bioloogilist ja ökoloogilist mitmekesisust väljendab ka
vääriselupaikade loend.
Kliima ja metsade kujunemine
Eesti hakkas mandrijääalt vabanema ligikaudu 13 000 aastat tagasi ning karmis kliimas levis
esialgu vaid tundrataimestik. Kidurate valgusrikaste männi- ja kasekoosluste ning kuuse levikule
osutavad õietolmuanalüüsid pärinevad nn. subarktilisest kliimastaadiumist (11 80010 000
aastat tagasi), sellest ajastust pärinevad ka tõendid haava ja kadaka levikukohta.
Mandrijääsulamine kujundas maastikud oluliselt ümber, algas mullateke ja turba
akumuleerumine.
Metsade laiem levik sai alguse preboreaalselkliimastaadiumil ning enamus tänaste metsatüüpide
eellasi (pohla- ja mustikamännikud,salumännikute eellased, nõmme- ja loomännikud,
sookaasikud ja -männikud, lammimetsad) kujunes väljaboreaalses kliimastaadiumis(10 000
8000 aastat tagasi)