Kliimast põhjustatud sümptomid kahe taimeliigi näitel Taimeliik Liigniiskus Kõrge Liigne valgus Kasutatud temperatuur või kõrge kirjandusallika(d)s kiirguse intensiivsus 1.Päevaliilia Päevaliilia Kõrge Päevaliilia on https://www.aiasober Hemerocallis kannatab nii temperatuur varju ja .ee/liigikirjeldused/1
.................................................................... 31 Üldiseloomustus......................................................................................................................... 31 Kärpimine ..................................................................................................................................32 Noorendamine, elujõulisuse suurendamine................................................................................32 HARILIK KUKERPUU.................................................................................................................34 Kirjeldus..................................................................................................................................... 34 Tagasilõikamise nõuded............................................................................................................. 35 Hooldus külvil...........................................................................
................................................................48 31. Syringa vulgaris - harilik sirel......................................................................................................48 31.1 Liigi lühikirjeldus...................................................................................................................48 31.2. Hariliku sireli hooldusjuhend................................................................................................49 32. Taxus baccata - harilik jugapuu....................................................................................................49 32.1 Harilik jugapuu.......................................................................................................................49 32.2 Hooldus...................................................................................................................................50 33.Thuja - perekond Elupuu............................................................
............................................................................. 24 Iseloomustus..........................................................................................................................24 Hooldus................................................................................................................................. 25 JUGAPUU (Taxus)................................................................................................................... 26 Jugapuu iseloomustus........................................................................................................... 26 Harilik jugapuu..................................................................................................................... 26 Hooldus................................................................................................................................. 27 ELUPUU (Thuja).................................................................................
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi kontpuu
Kuiva suve tingimustes võib paepealsetel ka hukkuda niiskusepuuduse tõttu. Kadakate võradele annavad sageli kuju lambad, süües meeleldi vitamiinirikkaid oksi. Paljuneb seemnetega ja on noorelt väga aeglasekasvuline, saades 10 aastaga vaid 30...50 cm kõrgeks. Palju tehakse tänapäeval röövraiet seoses väärtusliku puiduga. Harilik kadakas väärib meil enam kasutamist ilutaimena, kuid on kapriisne istutamise suhtes. 17. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu (Táxus L.) Taxon kreeka k. kaar; viide jugapuu kasutamisele vibude valmistamiseks. Jugapuu perekonda kuulub (6) 7 liiki kahekojalisi puid ja põõsaid. Liigid on üksteisele üsna lähedased. Okkad lamedad, tumerohelised, okaste allküljel kaks valkjat õhulõherida, kinnituvad võrsele enamasti radiaalselt. Isasõied asuvad okaste kaenlas, neid on rohkesti, emasõites vaid üks
Sisukord Sisukord Sisukord ............................................................................................................................................... 2 Põõsad .................................................................................................................................................. 4 Berberis vulgaris ........................................................................................................................ 4 Harilik kukerpuu ................................................................................................................4 Caragana arborencens ................................................................................................................ 4 Suur läätspuu .....................................................................................................................4 Cornus alba ...........................................................................................
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja,
..........................................................................................................35 2.9 Siidpööris(Miscanthus)...................................................................................................36 Konkreetne liik: Amuuri siidpööris(Miscanthus sacchariflorus)..........................................36 3. ILUPÕÕSAD....................................................................................................................37 3.1 Kukerpuu (Berberis)........................................................................................................37 3.2 Tuhkpuu (Cotoneaster)....................................................................................................38 3.3 Kontpuu (Cornus)............................................................................................................39 3.4Viirpuu (Crataegus).............................................................................................
helepruunid, seemnesoomused terveservalised. Käbisid kannab rikkalikult juba noores eas ( 15...20 aastaselt). Suuri puid on meil kasvamas Hiiumaal, Suuremõisas [ h = 21,7 m, d = 46 cm (Roht, 1986)], Saku pargis [ h = 23,5 m, d = 38 cm (Roht, 1986)] . Suuri puid kasvab veel Olustveres, Sangastes, Vigalas jm. Kanada kuusk ei talu varju, kasvab varjus aeglaselt ja laasub tüve allosast tugevasti ning pole enam dekoratiivne. Eelistab kasvamiseks niisket kasvukohta ja kõrget õhuniiskust. Talub linnatingimusi ja kärpimist. Sordid: 'Conica'; 'Echiniformis'; 'Alberta Globe';; 'Achat'; 'Alberta Blue'; 'Arneson's Blue'; 'Arneson's Blue Variegated'; 'Biesenthaler Frühling'; 'Blue Planet'; 'Blue Wonder'; 'Coerulea'; 'Daisy's White'; 'Echiniformis Globosa'; 'J. W. Daisy's White'; 'Jean's Dilly'; 'Laurin'; 'Lilliput'; 'Maigold'; 'Piccolo'; 'Pixie'; 'Rainbow End'; 'Sander's Blue'; 'Saphir'; 'Stalagmit'; 'Tiny'; 'Zajicek';
poolvarjulisel kohal. Ei talu seisvat vett. Pioneerliigina asustab raudrohi kiiresti söötijäänud uudismaa. AJUGA REPTANS – ROOMAV AKAKAPSAS • Roomavate lehistunud võsunditega. Varred ladvaosas kahe vastaku karvaribaga. Lehed paljad või hõredalt karvased. Juurmised lehed pikarootsulised. Õied 1,5 cm pikad, sinised. Ülemised kandelehed õitest lühemad, sinised või rohekassinised. Kõrgus 10-30 cm. • Kasvuks eelistavad akakapsad niiskemat poolvarjulist kasvukohta, kultuurvormid taluvad ka toitainetevaest kuivemat varjulist kasvukohta. ALCHEMILLA MOLLIS – PEHME KORTSLEHT • Väikesed rohekaskollased või rohekad pisikesed armsad õied on koondunud lehtede kohal kõrguvatesse kohevatesse pööristesse. Kortsleht eelistab kasvada päikesepaistelisel kuni poolvarjulisel, parasniiske keskmise viljakusega pinnasega kohal. Ta on pikaealine püsik, mis õitseb rikkalikumalt, kui teda iga 8…10 aasta järel ümber istutada.
................................................................ 66 Helmikas (Melica) .................................................................................................................... 68 Siidpööris (Miscanthus) ............................................................................................................ 70 ILUPÕÕSAD ................................................................................................................................ 72 Kukerpuu (Berberis) ................................................................................................................. 72 Tuhkpuu (Cotoneaster) ............................................................................................................. 74 Kontpuu (Cornus) ..................................................................................................................... 76 Viirpuu (Crataegus) ...................................................................
kuusk - Picea 4) Perek. mänd - Pinus 5) Perek. lehis - Larix 6) Perek. tsuuga - Tsuga NB! Männiliste sugukonda kuulub ka perek. seeder, mis aga Eestis ei kasva ning mida ei tohi segi ajada mändide perekonda kuuluva seedermänniga! b) Küpressilised Cupressaceae 1) Perek. kadakas - Juniperus 2) Perek. elupuu - Thuja 3) Perek. ebaküpress - Chamaecyparis 4) Perek. hiibapuu - Thujopsis 5) Perek. mikrobioota - Microbiota c) Jugapuulised Taxaceae 1) Perek. jugapuu - Taxus Eesti looduslikus flooras on esindatud 3 okaspuude sugukonda: männilised 2 liigiga (harilik kuusk ja harilik mänd), küpressilised i liigiga (harilik kadakas) ning jugapuulised 1 liigiga (harilik jugapuu). Seega esineb meil looduses vaid 4 okaspuuliiki, kuid võõrpuuliikidena kasutatakse haljastuses ometi sadu erinevaid taksoneid. Okaspuuperekondade ja liikide määramine erinevate tunnuste järgi on esitatud käesoleva õppematerjali lisades olevail joonistel. 2
Kadakamarju kasutatakse meditsiinis, viina- ja õlletööstuses, kulinaarias. 20. Sabiina kadakas Juniperus sabina Kasvab Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Venemaa lõunaosas. Eestisse sissetoodud. 1-2m kõrgune mägipõõsas. Mullastiku suhtes vähenõudlik, talub põuda ja külma. Väga valgusenõudlik. Okkad tumerohelised, lõhnavad, nõeljad 0,3-0,8cm pikad. Käbid rippuvad, ümarovaalsed 0,5cm, pruunikasmustad. Kasutatakse haljastuses. 21. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu: Jugapuude okkad on rohelised, lamedad, lineaarsed. Puit on pruun, kõva, sitke ja painduv. On igihaljad, ühekojalised. Perekonda kuulub 8 liiki (harilik jugapuu). Pärit Ida-Aasiast ja Lõuna-Euroopast. Looduslikult kasvab Hiiu- ja Saaremaal. Puitu kasutatakse mööbli ja vibude valmistamiseks. Kasutatakse haljastuses. Harilik jugapuu: Taxus baccata Levinud Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Lõuna- Venemaal. Looduslikult Lääne-Eestis ja saartel. 10-15m kõrgune puu. Mullastiku
vastakute paaritusulgjate liitlehtedega suvehaljad puud ja põõsad. Õied ühe- või kahesugulised, tipmistes või külgmistes pöörisjates õisikutes. Vili kuiv, tiivaga varustatud nahkjas pähklike. Mõned liigid tuultolmlejad, mõned putuktolmlejad. Kiirekasvulised, hea puiduga ja tihti kasutatud haljastuses. Perekonnas umbes 70 liiki, kasvades enamasti põhjapoolkera parasvöötmes. Perekond Nulg (Ábies Mill.) Abies Introduktsioon - taimeliigi viimine väljaspoole tema looduslikku areaali. Paljude nululiikide kasvatamine meil nende külmahelluse tõttu on äpardunud, kuid on terve rida liike, millised kasvavad meie oludes hästi. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht
Ristõieline Vesi leheroseti ajal vähem, Suure huumusesisaldusega Hilised sordid mai keskel Peale vihma kobesta muld sisse. Sügisel tekib sinna Juurestik tugev pea ajal rohkem liivsavi või saviliiv mullad Anum, ämber, peenar, vagu siis pidurdub vee mitu väikest pead Valge peakapsas, punane Liigniiskus paha Palju niiskust Katteloor külma ja aurustumine Hilised august, September peakapsas, kähar peakapsas Valgusnõudlik Neutraalsed mullad kahjurite eest kaitseks Kõplamine (umbrohu ja Säilita keldris või hapenda Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt
Varre alusel on ka 2 või rohkem soomusjat alalehte. Õied või õisikud: nahkjad või lihakad õied. Õiekate on kellukjas, tipus kolmehõlmaline, pikkusega 1-1,5 cm. Väljast punakaspruun, tume, seest purpurpunane. Õied asuvad üksikult varte tippudes lühikestel raagudel, maapinnal. Õitseb mais ja juunis. Õite lõhn on terav, meenutab pipra lõhna. Liigi eritunnused: mürgine nii loomadele kui ka inimestele. Kasvab aeglaselt. Kasvukoha nõuded: talub hästi varju, eelistab niisket, kohevat, lubjarikast pinnast. Kasutamine haljastuses: lehtdekoratiivse pinnakattetaimena, puuderühma all, taimekonteinerites, kiviktaimlates. Joonis 5. Harilik metspipar (http://www.whiteflowerfarm.com/23920-product.html#) Joonis 6. Harilik metspipar Kasutatud kirjandus: Heritage perennials. Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.perennials.com/plants/asarum-europaeum.html. 04.08.2013. Seemnemaailm. Harilik metspipar Asarum europaeum. Kättesaadav http://www.seemnemaailm
Lehtkapsas ristõielised peakapsast 10 cm - 5m vähenõudlik, kuid kasvab pareminikeskmise raskusega saviliivmuldadel, mis ei ole liiga Aedhernes liblikõielised niisked ega õhuvaesed 0,60 - 2,5m eelistab üsna niisket huumusrikast õisikuvarrega Aedsalat korvõielised kobedat neutraalset mulda kuni 1 m mulla suhtes nõudlik, ei talu Sibul liilialised raskeid ja niiskeid muldasid 30-80 cm soe ja päikeseline koht, lubjarikas Murulauk liilialised muld 15-30 cm mulla suhtes nõudlik, ei talu
Valgusnõudlikeks ja varjutaluvateks. Varju taluvatel puudel on klorofüllisisaldus assimilatsiooniorganites (okkad, lehed) suurem kui valgustaimedel. Samas võivad erinevate valgustingimustega olla kohanenud ka ühe ja sellesama puu lehed või okkad. Nii on võra sisemuses olevate lehtede klorofüllisisaldus kuni 2x suurem kui välimises osas kasvavatel lehtedel. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). 5.2 Mets ja temperatuur. Soojuse tähtsus - metsapuud saavad kasvada üksnes teatud temperatuuril, mis oleneb nende liigist ja kasvufaasist. Üldjuhul peab see olema kõrgem kui 0º C. Temperatuurikahjustused metsapuudel - metsakasvatuses omavad tähtsust madalad (alla 0º C) temperatuurid ja väga kõrged temperatuurid vegetatsiooniperioodil ning tugevad talvekülmad. Puittaimede talvekindlus oleneb liigi omadustest, taimede vanusest ja
intensiivsusega kui kasel, on nende kuivaine juurdekasv peaaegu võrdne. See on tingitud kuuseokaste palju suuremast assimilatsioonipinnast ja pikemast vegetatsiooniperioodist. 4. fotosünteesi kestusest- mida kauem fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini
Püsikute õppematerjal Marju Saag 17MESÕ1A Sinine käoking (Aconitum x napellus) Kõrgus ulatub kuni 130 cm, pärit on Kesk- ja Lõuna- Euroopa, hästi mürgine, püstine Kasvukohaks sobivad rasked mullad,sobib varjuline ja valgustatud, kuid mitte lauspäike ja liigne kuumus. Muld-igasugune aiamuld, ei tohi olla liiga niiske ega liivane. Õied tihedad, kuni 10 cm pikkuste õisikutena. Õitseb alates juuni lõpust 30-35 päeva (juulis) ja veelgi kauem. Talvekatet ei vaja. Lehed läikivad, tumerohelised ja tihedad, jaotunud 5-6 harusse Istutada nii üksikult ja väikeste gruppidena segalille peenardes. Väänlevad vormid on kaunid haljastuses ja rõdudel. Käokinga õisikuid kasutatakse kimpude valmistamisel. Õisikuid lõigatakse siis, kui on avanenud 1/3 õisikust. Kasutatakse meditsiinis. Paljundamine seemnete (sügisel valrjulises kohas mulda külvamine), põõsaste jagamise (sügisel) või pistikutega (kevadel).
.................................................................................13 4.8. Mets-õunapuu (Malus sylvestris).................................................................................13 5. Pärismaised puud-põõsad ravimiks..............................................................................14 5.1. Arukask (Betula pendlita)............................................................................................14 5.2. Jugapuu (Taxus baccata)..............................................................................................15 5.3. Harilik kadakas (Juniperus communis)........................................................................15 5.4. Mets-kibuvits (Rosa majalis).......................................................................................16 5.5. Harilik kukerpuu (Berberis vulgaris)...........................................................................17 5.6
vegetatsiooniperiood pikalt ja puitumata võrsed kannatavad sageli külma all. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (hall lepp, sanglepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. V õ r a d e t i h e d u s - mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. 2
mitmed põõsaliigid, nagu suur läätspuu, kääbusseedermänd, mitmed pajuliigid jne. 2. Külmakindlad liigid- taluvad külma - 25 kuni - 35 kraadini. Siia kuuluvad kanada, torkav, engelmanni ja serbia kuusk, amuuri korgipuu, harilik elupuu jt. sireliliigid ja enamik pajuliike. 3. Suhteliselt (mõõdukad) külmakindlad liigid- taluvad temp. langust -15 kuni -25 kraadini.. Siia kuuluvad euroopa ja kaukaasia nulg, harilik jugapuu, harilik pöök, kreeka ja must pähklipuu jt. 4. Külmahellad (soojalembesed) liigid- taluvad temp. langust -10 kuni -15 kraadini. Siia kuuluvad euroopa kastanipuu, korgitamm, sekvoia jt. 5. Väga soojalembesed liigid- taluvad ainult lühiaegset temp. langust kuni -10 kraadini, mõned liigid ei talu isegi temp langust alla 0 kraadi. (Laas 1967: 26) Puittaimede elus on väga olulise tähtsusega nende võime hästi taluda madalat temp. ja
elupuu. diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, fotosüntees kestab, seda rohkem orgaanilist ainet III - soojanõudlikud, e. mõõdukalt okste asetuses ja suuruses. Erinevused puude vahel produtseeritakse. külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni paistavad silma nende kõikides tunnustes. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline -25 0 C: har. jugapuu, har. robiinia, valgepöök, Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik har. pöök. puude varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse IV - väga soojanõudlikud, külmahellad liigid, vahel puistus nimetatakse puude korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik taluvad temp. langust kuni -15 0 C: ranniksekvoia,
ega ole sugulastaimed. VARS püstine, kuni 80-90 cm kõrguse neljakandilise varrega. LEHT ovaalne, saagja servaga, kujult meenutavad nõgese lehti. ÕIS keskmiselt 1 cm pikkune. Õied koondunud varre tipus asuvatesse pikkadesse õisikutesse. Kroonlehed on sinikat või lillakat värvi. Õitseb juulis ja augustis. SEEMNED Viljaks on pähklike. Ajalugu pärit Aasia, Põhja- ja Kesk-Ameerika. Eestis kultuurtaim. Kasvatamine - Vajab päikselist ja tuulte eest varjatud kasvukohta. Lepib ka poolvarjulise kohaga, kuid mitte läbikuivava või liigniiske mullaga. Noored taimed on külmaõrnad. Vajab küllalt suurt kasvuruumi (30-40cm) ja viljakat mulda. Paljundamine paljundatakse seemnetega. Soovitatav taimede ettekasvatamine. Seemned kaetakse külvil õhukeselt mullaga. Taimed istutatakse välja pärast öökülmi, sest noored taimed on külmaõrnad. Soodsa suve järel annab isekülvi. Saagi kogumine kogutakse nii lehti kui ka kogu õitsvat ladvaosa
Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed valgus- ja varjutaimedeks. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valgusepuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusenõudlikum ta on. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Valgusnõudlikkus oleneb peale liigi ka veel puu vanusest, kasvukohast jt. teguritest. Näiteks h. saar kannatab 10-15 eluaastani tugevat varju, keskealisena on ta aga tüüpiline valgusnõudlik liik. Suurim on valgusnõudlikkus viljakandvuse ajal: enam valgustatud puud kannavad rohkem vilju. 14. Mets ja temperatuur. Negatiivsete temperatuuride mõju puittaimedele. Külmakahjustused puudel
Aklimatiseerumine e. aklimatisatsioon on seega organismi kohanemine uue elukoha kliimatingimustega, võõrliikide (taimede ja loomade) kohanemine keskkonnaoludega uues kasvukohas või elupaigas väljaspool nende looduslikku levilat. Uutele tingimustele vastupidavamate ökotüüpide eelissäilimine loodusliku valiku toimel põhjustab pika aja vältel populatsioonide adaptatsiooni ja naturalisatsiooni. Eestisse introdutseeritud taimeliikidest on aklimatiseerunud need taimeliigi, mis suudavad edukalt üle elada talve ja viljuda. Kui introduktsiooni tingimused on sarnased või peaaegu sarnased tingimustega liigi kodumaal, siis nimetatakse liigi üleviimist naturaliseerimiseks. Seega nimetatakse naturalisatsiooniks ühelt poolt liigi introdutseerimist tema areaaliga analoogsetesse klimaatilistesse © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 5
ja läheb vee aurustamiseks. Orgaanilise aine moodustumiseks kulub vaid 1-2% lehtedelelangenud kiirgusest. Puuliikide klassifitseerimisel on väga oluline nende varjutaluvus: mida vähem üks või teine liik varju talub, mida enam aeglustub valguspuuduse korral fotosüntees ja mida kiiremini puuliik hukkub, seda valgusnõudlikum ta on. Valgusnõudlikud – e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab) Varjutaluvad – e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök) Poolvarju taluvad – vahepealse varjutaluvusega liigid (hall lepp, sanglepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkus arvestades reastada järgmiselt: 1.Lehis 5.Tamm 9.Jalakalised 13.Kuusk 2.Arukask 6.Saar 10.Vaher 14.Pöök 3.Mänd 7.Hall lepp 11.Pärn 15.Nulg 4.Haab 8
stabiilsema ökosüsteemi - kliimaksi - kujunemisele. Sarnastes tingimustes tekivad ka üksteisega sarnased ökosüsteemid, mis on enam-vähem ühetaolised liigilise kooseisu, aine- ja energiavahetuse ning muude omaduste poolest. See võetaksegi aluseks metsade klassifitseerimisel (metsatüüpide eraldamisel). Metsa juriidiline määratlus (vastavalt kehtivale Metsaseseadusele): Vastavalt kehtivale metsaseadusele loetakse metsaks puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: 1) seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%; 2) seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal säilitatakse puittaimestikku käesolevas seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks. Raiesmikku loetakse metsata metsamaaks. Metsa väiksemaks looduslikuks klassifitseerimise ühikuks on puistu. Puistuks nim
..24 %, märg muld 11...16 %, liiv 18...40 %, lumi 30...95 % temale langevast valgusest. Taimkatte albeedo oleneb liigilisest koosseisust, tihedusest ja arengufaasist. Näiteks liitunud kaasik peegeldab tagasi umbes 30 %, kuusik 18 %, põllukultuurid 10...35 %. Metsas neeldunud valgus jaguneb omakorda kaheks osaks: ¤ neeldub võrades ¤ tungib võradest läbi. Valgusnõudlikud - e. valguslembesed puud (lehis, kask, mänd, haab). Varjutaluvad - e. varjusallivad puud (kuusk, nulg, jugapuu, pärn, pöök). Vahepealse varjutaluvusega liigid on poolvarju taluvad (sanglepp, hall lepp, toomingas) Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: 1. lehis 7. hall lepp 13. kuusk 2. arukask 8. sanglepp 14. pöök 3. mänd 9. jalakalised 15. nulg 4. haab 10. vaher 16. jugapuu 5. tamm 11. pärn 6
Nii näiteks on ühetaolise fraktsiooniga sõreda liiva baasil valmistatud kasvupinnas kerge ning vähese sidususega ega paku taimejuurtele piisavalt tuge. Ta ei seo endasse ka taimedele vajalikul määral vett ega moodusta struktuure. Teiseks äärmuseks on üksnes väga peentest osakestest (möllid ja rasked savid) koosneva mineraalosaga kasvupinnas: see on külm, vett halvasti läbilaskev ja kergesti tihenev. Sellises kasvupinnases tekib kergesti liigniiskus ning õhupuudus. Lisaks avaldab struktuursusele kaudset mõju veel mulla reaktsioon, aga ka mitmed mullas leiduvad keemilised elemendid. Taimede kasvuks sobiva kasvupinnase tahked osakesed võtavad enda alla umbes poole kasvupinnase mahust, ülejäänud osa moodustavad vee ja õhuga täidetud poorid. Tahkete osakeste vaheliste tühimike üldist mahtu, väljendatuna protsentides kasvupinnase üldisest mahust, nimetatakse üldpoorsuseks
Sooteadus. Soode teaduslik tähtsus tuleneb soode ökosüsteemide ainilaadsetest omadustest -. haruldaste liikide genofond, erakordne stabiilsus ja isereguleeruvus.Soo on meil see jääajajärgsest ajast vähe muutununa püsinud koht, mis võib ainsa elupaigana tagada haruldaseks jäänud linnu-, putuka-, taime- ja teiste liikide säilimise (Valk, 1995). 6.2. Soode kasutamine metsakasvatuses 6.2.1. Liigniiskuse tunnused, pahed ja põhjused Liigniiskuse tunnused Mulla liigniiskus avaldub mullaprofiili morfoloogiliste ja sellel mullal kasvavate taimede (puude) väliste tunnustena. Välistunnused avalduvad kõigepealt taimede nõrgavõitu kasvus ja madalates saakides. Liigniisketel maadel kasvavas metsas on puude võrad ümmargused ning aastane juurdekasv väike. Puude okstel on rohkesti samblikke. Metsa all kasvab karusammal, sfagnum jt. niiskuselembesed taimed. Liigniiskuse tunnuseks on ka pärast lumesulamist või sademeid pikaks ajaks maapinnale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
