.......................................6 1.4.3. Jäätmekäitlus.............................................................................................................6 2. DEMOGRAAFILINE SITUATSIOON OMAVALITSUSÜKSUSES...................................7 3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE.............................9 3.1. Mullastik...........................................................................................................................9 3.2. Kliimaressursid.................................................................................................................9 4. TURISM...............................................................................................................................10 5. KUIDAS MINNA EDASI?...................................................................................................11 KOKKUVÕTE................................................................................................................
reaalkapital) • Olemuse alusel algseteks (töö ja maa) ja tuletatud teguriteks (reaalkapital – tootmishooned, masinad) • Lühiajaline – mõnede tootmistegurite hulka ei saa muuta – maa hulk on kindel, samuti ka üldkulud ehitistele ja masinatele • Pikaajaline – kõigi tegurite hulk võiks muutuda • Tootmistegurite koguste muutumist nimetatakse tootmismastaabi muutuseks Põllumajandusressurssid • Loodusressursid – maaressursid, veeressursid, kliimaressursid • Bioressursid – taimed, loomad, putukad, kalad jt elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähtsust (produktiivvahendid) • Tööjõuressursid – peamiseks tootmisteguriks • Tehnilised ressursid – nende hulka kuuluvad põllumajandusmasinad • Materiaalsed ressursid – materjalid ja saadused, mis kasutatakse põllumajandustootmises tööobjektina Maaressurss • Maa on looduse and, mida pole loodud inimtööga • Maa on ruumiliselt piiratud, see
Võhmuta PM, sest külas elavatel inimestel ei ole vahendeid ja ka motivatsiooni põllu harimiseks. Ühistul on kultuurkarjamaad veiste karjatamiseks ja neile silo ja heina varumiseks. Geoloogiline info Pinnakate on valdavalt õhuke (alla 5 meetri), kohati on aluspõhja karbonaatkivimid kaetud alla meetri paksuse pinnakattega. Põhjavesi on u 4-5 m, sügavusel. Reljeef on väga tasane, merest asub küla 108-110 m kõrgusel. Kliimaressursid Pandivere kõrgustik erineb muust Eestimaast üsna tugevalt kliima poolest. Lumikate on paksem, kevad saabub sellesse piirkonda hiljem, sügis varem, ka külmavaba periood on Eestis kõige lühem, koguni 50 päeva võrra lühem kui rannikul. Veevarud Põhjavett (kaitsmata) kasutab põhimõtteliselt terve küla ning AS Võhmuta PM üks kahest veevõtukohast on Pajuri kinnistul asuv puurkaev. Puurkaevust lubatud veevõtt aastas on 9160 m3, ööpäevas lubatud veevõtt 25 m3
· Tööjõu suhteline immobiilsus (vähene liikuvus). · Varade kinnistatus. 3. Põllumajandusressurside koosseis ja lühiiseloomustus. Millised neist on Eesti (Soome) põllumajanduse arengut piiravateks , millised soodustavateks teguriteks? 1.Loodusressursid 2.Bioressursid 3.Tööjõuressursid 4. Tehnikaressursid 5. Materjaliressursid Põllumajanduseressurside hulka kuuluvad : Loodusressurside hulka kuuluvad : 1. Maaressursid 2. Veeressursid 3. Kliimaressursid (soojus, valgus, tuuleenergia, sademed) Bioressursid ehk taimed, loomad putukad(mesilased), kalad jt elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähtsust. Maaressursid. Eriline osa põllumajanduses on maal. · Maa on looduse and · Ruumiliselt piiratud · Taastootmisvõime: viljakus kasvab õigel kasutamisel! · Kasutamine on seotud tema asukohaga · Maad ei saa tootmisvahendina asendada : maa on asendamatu!
soomullad, mitmesugustel liivastel aladel esinevad erinevad leetunud mullad. Muldade niiskustingimused varieeruvad suures ulatuses, sõltudes peamiselt reljeefist, kuid valdavalt on mullad kuivad. Sõltuvalt nõlva kaldest on mullad enamasti erodeeritud ning lisaks erosioonile mõjutab Haanja muldade saagikust lähtekivimi suur segipaisatus ühe pinnavormi piires. http://www.haanja.ee/upload/fck/file/valla %20yldinfo/ASUKOHT_LOODUSLIKUD_TINGIMUSED.pdf 3.3 Kliimaressursid Haanjamaa kliima erinevus võrreldes ülejäänud Eestiga tuleneb suuremast kõrgusest merepinnast, liigestatud reljeefist ja kaugusest merest. Haanja absoluutne kõrgus on ca 200m, kõrgeim tipp on 318 m. Jaanuaris ja veebruaris on keskmine temperatuur 7,7 °C ja soojemal kuul juulis jääb temperatuur +16,3 °C ning aasta keskmisena +4 °C piiresse. Aasta keskmiseks sademete hulgaks on Haanja kõrgustikul 750-800 mm. Klimaatilised eripärad on
uue tootmistsükli alguses ressursse enam kui eelmine kord. 6. Põllumajandusressursside koostis (loodus-, bio-, tööjõu-, materjali- tehnika- ja raharessursid). Ressursid on üldmõiste, mis hõlmab tootmise kõiki elemente: tööjõud, vahendid ja muud tootmistegurid. 52 Loodusressursid- maa-, vee- ja kliimaressursid (soojus, valgus, tuuleenergia jne). Põllumajanduse bioressursid- taimed, loomad, linnud, mesilased, kalad ja muud elusorganismid, mis omavad põllumajanduslikku tähendust. Produktiivvahenditeks nim maaressursse ja bioressursse mis esinevad põllumajanduslikus tootmises nii töö objektina kui töö vahendina. Maa iseärasused: 1. Maa on looduse and, mis pole loodud inimtööga nagu kõik teised tootmisvahendid. 2. Maa on ruumiliselt piiratud. 3. Maal on tootmisvõime
annaabi.ee 
