Ilmselt on inimkond vaid üks vähe kaalukas komponent, kuid samas pea ainuke, mida saab kontrollida ning proovida seeläbi probleemi lahendada. Teised võimalikud kliimamuutuste põhjustajad ei allu inimese kontrollile ning muutused toimuvad omasoodu. Loomulikult ei tähenda see seda, et inimkond ei peaks proovima olukorda parandada, luues muudatusi ning seades piire oma tegevustesse. Antud kirjatöös soovin kaaluda kõiki võimalikke variante, mis võivad põhjustada globaalseid kliimamuutuseid ning analüüsida tagajärgi. Esiteks võib läheneda globaalsetele kliimamuutustele füüsikalise külje pealt. Globaalne õhu ja vee tsirkulatsioon on Maa pöörlemise muutumise suhtes küllaltki tundlik. Kindlaks on aga tehtud et Maa magnetpoolused ei püsi paigal, vaid mingi aja tagant vahetavad magnetiline lõuna- ja põhjapoolus asukohad. Selline pööramine võtab orienteeruvalt 1000 aastat aega ning eelnevalt on vaja, et magnetvälja tugevus kahaneks
Toome välja mõned Rootsi merenduspoliitika lähtepunktid. Esiteks, regionaalne koostöö merenduse küsimustes on tugevdatud tänu koostööle Euroopa Liiduga. Merenduspoliitika integreerib mitmes sektoris, nagu kalapüügi ja laevanduse sektorites ning põhineb ressurse kasutamise ja säilitamise terviklikul perspektiivil. Teiseks, merega seotud tööstuspoliitika hakkab pöörama erilise tähelepanu keskkonnaprobleemidele. Kliimamuutuseid ja teisi keskkonna probleeme, millega ühiskond on puutunud, saab kasutada kangiks majanduskasvuks( uued töökohad ning ekspordi suurendamine). Ja kolmaks, säästev areng on kõikehõlmav eesmärk, mis tähendab seda et kõik poliitilised otsused peavad arvestama pikkaajalist majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõjut. Uus merenduspoliitika keskendub kõige sektorite, mis on huvitatud merenduses, koostööl
keskmisega, mis toob kaasa ohtlikud muutused, seetõttu lepitud kokku, et soojenemine peaks jääma alla 2ºC. Viimane UNEP aruanne: isegi Pariisi leppega ei saavutata 2ºC soojenemise lage, vaja täiendavaid tegevusi. RAHVUSVAHELINE REGULATSIOON: ÜRO Kliimamuutuste Raamkonventsioon (1992). Ratifitseeritud 197 riigi poolt. Eesmärk: kasvuhoonegaaside koguse piiramine tasemele, mis ei põhjustaks ohtlikke inimtekkelisi kliimamuutuseid. Eesmärk peab saavutatud olema ajaga, mis võimaldaks ökosüsteemidel kliimamuutustega kohaneda. Eesmärgi täitmisel ei tohi ohtu sattuda toidu tootmine ning majanduslik areng peab olema jätkusuutlik. KUIDAS TOIMIB: Iga-aastased osapoolte konverentsid; Pariisi kliimakonverents (COP 2015); Jõustus, kui ratifitseeris 55 osalist, kelle tekitatud emissioonid vähemalt 55% ülemaailmsest emissioonist (4.11.2016). IPCC (Intergovenmental Panel on Climate Change) valmistab ülevaated
aastaajad, mis muutuvad omavahel aina erinevamaks pooluste suunas. Nii on ekvaatoril päeva pikkus ca. 12h, poolusel aga esineb polaarpöev ja- öö. Laiuskraadist sõltub päikesekiirguse hulk, ööpäeva erinevused, aastaajad. 54. Kliimamuutused? Ajalooliselt on kliima varieerunud üsna tugelvalt, kuid siiski võib viimase viie sajandi kliimat nimetada stabiilseks. Tõendid näitavad, et viimase paaari aastamiljoni jooksul on esinenud märksa suuremaid kliimamuutuseid. Viimane jääaeg algas 100 000 aastat tagasi, neid on olnud ka enne. Jääaja vahelised ajad on jäävaheajad. Jääaegade tsüklilisus algas u 2 miljonit aastat tagasi. Jäävaheajad on märksa lühemad kui jääajad. Käesolev vaheaeg kestab veel vähemasti 4000 aastat. 55. Tuli kui elustikku mõjutav tegur? Tulekahjud on kõige tavalisemad lokaalse tähtsusega katastroofid. Teiste suuremate katastroofide tagajärjeks on tervete koosluste hävimine ja seetõttu pole neil evolutsiooni
7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne) Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on tõusnud. Autode hulk on kasvanud, samas kütuse kvaliteedi paranemine, autode ökonoomsem kütusetarbimine on aidanud kaasa heitgaaside ja raskemetallide vähenemisele. Mahepõllumajandus kogub hoogu. Viimasel kümnendil kasvanud metsauuendustööde maht (istutamine). Üks suuremaid probleeme on vee reostumine, kuid selle ohtu on vähendanud saastemaksude kõrge hind ja kanalisatsioonitorustike ning reoveepuhastite rekonstrueerimine
annaabi.ee 
