Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus) Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti) Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas toimub olulisi muudatusi) Hapestumise probleem pole suur Kliimamuutuse mõju järvedele Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis hakanud järjest varem, jäätumine aga hiljem saabuma Regionaalsed kliimamudelid prognoosivad aastateks 2070-2100 nii õhu- kui veetemperatuuri tõusu ja meie järvede jääkatte kestuse vähenemist vähemalt 1-2 kuu võrra. Seetõttu võivad dimiktilised järved muutuda monomiktilisteks. Varasemaks nihkub ka füto- ja zooplanktoni areng Talvel kalade hukkumise oht väheneb, suvel suureneb Pikenev stagnatsiooniperiood halvendab põhjakihtide hapnikuga varustatust, soodustades fosfori leket põhjasetetest.
Lihtsustus- hüdrostaatiline lähendus- dünaamika võrrandeist on välja jäetud vertikaalsed kiirendused · Mittehüdrostaatilised mudelid Väga suure lahutuvusega Rõhuasetus detailsusel Dünaamika võrrandeis on arvestatud vertikaalseid kiirendusi · Konvektiivsed protsessid · Orograafia mõju Vajalik detailne kliimaandmebaas Ilmaennustusmudelite jaotus... · ...kestuse ja geograafilise ulatuse alusel · Üldtsirkulatsiooni e. kliimamudelid Hõlmavad terve maailma Võrgusammu pikkus 50-400 km Ennustuse pikkus üle 2 nädala · Keskmise ennustusulatusega mudelid Hõlmavad terve maailma Võrgusammu pikkus 20-100km Ajaline samm 2-15 min Ennustuse pikkus kuni 2 nädalat · Piiratud ala mudelid Hõlmavad maksimaalselt kuni ¼ maakerast Võrgusammu pikkus 10-50 km Ajaline samm 1-5 min Ennustuse pikkus kuni 5 päeva · Mesomastaapsed mudelid
raskemetallide ja PCB- ning DDT-ainete kogunemist räime organismi ja selle seost räime vanusega. Uurimus näitas selgelt, et leiab aset elavhõbeda ning PCB ja DDT-ainete kontsentreerumine ning et kümneaastasel kalal on nende ainete sisaldus koguni kuni viiekordne võrreldes kaheaastastega. Kliimamuutus mõjutab Läänemerd Maakera kliima muutub soojemaks ja niiskemaks. Sellest kõnelevad tehtud tähelepanekud, arvukad teaduslikud uurimused ning kliimamudelid. Eelmised aastad Euroopas on näidanud, et rohkete suviste vihmade ja üleujutuste kõrval võib talvel endiselt ette tulla külmemaid perioode, karmi pakasega päevi ja rohkeid lumesadusid. Iseloomulikud on olnud ka tormid ja ilma kiire vaheldumine. Uurimused ennustavad Põhja-Euroopasse keskmisest pehmemaid talvesid ja soojemaid suvesid ning niiskuse ja vihmasuse kasvu. Ilmal, kliimal ning merre suubuvate jõgede veel ning toitainekoormusel on keskne mõju Läänemerele
kontsentratsiooni atmosfääris, mis võivad põhj kliima muutumist. Need ained saab jaotada: kasvuhoonegaasid- pikaajalised, kui kord juba kk sattunud, siis püsivad seal kaua; nerosoolid (tolm, tahm, veepiisakesed jne)- tahm põhj pilvkatte tekkimist, vihmapilvede teket. Kliima on erakordselt komplitseeritud nähtus, sõltub v paljudest erinevatest teguritest, mõjudest ja vastasmõjudest. Kliimas toimuvad raske ennustada- kliimamudelid ebatäpsed ja kohmakad, prognoosid põhinevad pikaaegsel ilmavaatlusel. GH-gaaside tõttu 1990-2100 globaalne keskm tõus 1-3.5 C võrra. Mõju inim tervisele- lõunapoolse levikuga nakkushaigused (puukide ja putukate teel borrrellioos, sääskede kaudu malaaria, kirpude ja lindude kaudu). Meretaseme tõus ja rannikualade üleujutamine. Täiendav stress ökosüsteemidele, mis niigi kannatavad juba reostuse ja ebamajandusliku majandamise tõttu. Raskesti ennustatav ilmastik. Ookeanihoovuste
rannikule sooja vett. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem kuu on juuli (Raukas 1995: 189). Olulisim kliimat mõjutav tegur on päikesekiirguse hulk. See sõltub Päikese aktiivsuse pikema- ja lühemaajalistest muutustest, aga ka Maa astronoomiliste parameetrite muutumisest, milleks on pretsessiooni, Maa telje kaldenurga ja orbiidi ekstsentrilisuse muutused. Päikese kiirguse mõju ei ole aga aastate lõikes ühtlane, nagu ütlevad kliimamudelid, mis taandavad päikese mõju välja ja arvestavad ainult süsihappegaasi mõju. Sest kiirgusvoog, mis neeldub maa süsteemis, sõltub palju pilvisusest. Lisaks neeldub 70 protsenti päiksekiirgusest esmalt ookeanis ja alles siis liigub pikema aja jooksul edasi atmosfääri. Eestis mõjutab päikesekiirguse jaotuse erinevust kaugus merest, aluspinna kõrgus meretasemest ja selle kaldenurk päikesekiirte suhtes. Kõige rohkem saavad päikest
põldudega, kõrbestumine, liustike sulamine jms. Kliimat iseloomustatakse mitmete konkreetselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed jm. Kliimat ja selle muutumist iseloomustavad aga ka mitmesugused ilmarekordid. Pikaaegsete kliimaandmete alusel koostatakse kliimamudeleid - need on mineviku, oleviku ja tuleviku matemaatilised mudelid. Kliimamudeleid võidakse koostada mingi piirkonna või sfääri, näiteks hüdrosfääri kohta. Globaalsed kliimamudelid jagunevad ookeani-ja maismaamudeliteks. Tänapäevased kliimamudelid simuleeritakse arvutiprogrammidega, mis toovad välja ja arvestavad atmosfääri, ookeanide, maapinna ja jää vastastikmõjusid. Nende koostamisel arvestatakse lisaks ka atmosfääris toimuvaid muutusi, saasteainete hulga võimalikku kasvu, kasvuhoonegaaside mõju, taimestiku muutumist jms. Selle alusel arvutatakse õhutemperatuuri, sademete jne võimalik muutus. Kõik praegused mudelid
temperatuurimuutused. Tuultest sõltub veevahetus Taani väinades, veetase ja hoovused Eesti rannikumeres. Külma poolaasta õhutemperatuurist sõltub jääkatte kestus ja ulatus ning vee segunemise sügavus. Soolsus on peamine elustikukoosluste suuremõõtmelist ruumilist muutlikkust määrav tegur Läänemeres. Soolsus kujuneb Põhjamerest soolase vee sissetungide ja jõgedest mageda vee äravoolu tulemusena. 8 Enimkasutatavad kliimamudelid ennustavad, et 21. sajandi jooksul veetemperatuur Läänemeres tõuseb, soolsus ja kihistumise stabiilsus aga vähenevad. Neil muutustel võib olla oluline tagajärg Läänemere biogeokeemilistele protsessidele ja elustikule, mis on tundlik survetegurite suhtes. Suur osa liikidest ei ole algselt riimvee liigid, vaid pärinevad kas ookeanist või mageveest. Seetõttu elavad nad Läänemeres oma füsioloogilise taluvuse piiril soolsuse suhtes. Olukorras, kus üheaegselt soolsus langeb