Süsinikdioksiid vabaneb ka Amazonase metsade põlemisel, mille käigus hävitatakse puid ja taimestikku, mis võiksid muidu süsinikdioksiidi tarbida. Igal aastal lisandub inimtegevuse tõttu atmosfääri süsinikdioksiidi kujul umbes kaheksa miljardit tonni süsinikku. 20. sajandi vältel on lisandunud süsinikdioksiid kasvuhooneefekti nii palju võimendanud, et üleilmsed temperatuurid on tõusnud keskmiselt 0,5 kraadi võrra. Meteoroloogid kasutavad superarvuteid, mille abil luua kliimamudeleid ja ennustada tulevasi kliimamuutusi. Tulemustest nähtub, et tõenäoliselt soojeneb kliima järgmise sajandi jooksul veel 2,5 kraadi võrra see muutus on suurem, kui muutus alates jääajast tänapäevani. Piirkonniti võivad muutused olla veelgi ulatuslikumad. Kui polaarjää sulama hakkab, võib merevee tase tõusta ja põhjustada üleujutusi, kõrbed võivad muutuda kuivemaks ja rannikuäärsed alad tormisemaks.
Laamtektoonika tõttu toimuv mandrite triiv muudab nii merede kui ka mandrite pindala ja asetust. Muutusi tekitavad ka metsade kadumine suurtel pindaladel ja nende asendamine põldudega, kõrbestumine, liustike sulamine jms. Kliimat iseloomustatakse mitmete konkreetselt mõõdetavate näitajatega: õhutemperatuur, niiskus, õhurõhk, tuul, sademed jm. Kliimat ja selle muutumist iseloomustavad aga ka mitmesugused ilmarekordid. Pikaaegsete kliimaandmete alusel koostatakse kliimamudeleid - need on mineviku, oleviku ja tuleviku matemaatilised mudelid. Kliimamudeleid võidakse koostada mingi piirkonna või sfääri, näiteks hüdrosfääri kohta. Globaalsed kliimamudelid jagunevad ookeani-ja maismaamudeliteks. Tänapäevased kliimamudelid simuleeritakse arvutiprogrammidega, mis toovad välja ja arvestavad atmosfääri, ookeanide, maapinna ja jää vastastikmõjusid. Nende koostamisel arvestatakse lisaks ka atmosfääris toimuvaid muutusi, saasteainete hulga
Esiteks võtaks see hirmus kaua aega, aga Maa kliima ajalugu näitab,et ükski suundumus ei kesta igavesti. - 22 - Teiseks kinnitavad nii mõõtmistulemused kui ka mudelid, et planeedi keskmise temperatuuri tõus toimub suuremalt jaolt talvede ja ööde arvelt. Allikas : U.Veismann ja Rein Veskimäe – “ Universum Valguses ja Vihmas” - 23 - SOOJENEMINE JA TAGAJÄRJED Tegelikult on kliimamudeleid arendatud viimasel ajal sedavõrd, et autoriteetse rahvusvahelise teadlaskogu IPCC (Rahvusvaheline Kliimamuutuste Komisjon) viimase aruande järgi toob süsihappegaasi lisandumine praeguses tempos kaasa tema kahekordistumise atmosfääris aastal 2080 maakera keskmise temperatuuri tõusuga 2,5 o C ning meie kandis 4 oC. Ühe või paari päeva ilmas pole see muutus tähelepanuväärne, kuid tegu on keskmisega kogu aasta ringi. Kui lugeja heidab pilgu graafikutele, saab ta otsustada,
annaabi.ee 
