selline suktsessioon algab elupaiga asustamisest ja kestab mitme järgkoosluse vahetudes suhteliselt püsiva oleku - kliimaksini. allogeense suktsessiooni põhjustavad välistegurid: looduslikud ja inimtekkelised. kliimaks - koosluste arengu suhteliselt püsiv lõppjärk, mida iseloomustab keerukas ruumiline struktuur, produktiivsuse ja biomassi ligikaudne püsivus, kindlaks kujunenud mullaprofiil ja liigiline koosseis. Looduses esineb tõelist kliimakskooslust harva, Eestis näiteks rabad ja põlismetsad. fluktuatsioon - koosluse või ökosüsteemi muutumine mõne aasta kuni kümnete aastate jooksul. Muutub eelkõige liikide arvukus, üldine koosseis jääb endiseks. Põhjused ökosüsteemi sisesed (nt. seemneaastad), ilmastikumuutused jms. Ilmastikutingimustelt on olulisemad suvised põuad ja liigniiskus, sügise vihmasus (häirib paljudel liikidel valmistumist talveks ja tekivad ebasoodsad talvitumistingimused), lumikatte paksus,
nn. mullatekketegurit. Mullatekketegur Seos ökoloogia ja keskkonnakaitsega 1. kliima biotoobi e. koosluse elupaiga osad, aineringete mõjutajad jne. 2. reljeef 3. lähtekivim 4. taimestik ja ökoloogia uurimisobjektid loomastik 5. aeg ökoloogiliste ja mullatekkeprotsesside muutumine ajas on sageli omavahel seotud (näit. maismaa kliimakskooslust iseloomustab kindlakskujunenud mullaprofiil 6. inimene otsene ökoloogiliste protsesside mõjutaja Gaia hüpotees HÜPOTEES. Kui leiutaja ja mõtleja James Lovelock töötas 1960. aastatel Ameerika kosmoseagentuuris NASA, hakkas ta juurdlema, kuidas saada Maa pealt teada, kas teistel planeetidel on elu. Ta jõudis
annaabi.ee 
