Liigifondi puuduolevaks osaks loetakse liike, mis potentsiaalselt sobiksid konkreetsesse kooslusse, aga mida seal mingitel põhjustel siiski ei esine.[1] Eluslooduse organiseerituse tasandid Molekulaarne tasand(biomolekulid),rakuline tasand,Kude,elund ehk organ,elundkond ehk organsüsteem, organismi tasand,populatsiooni tasand,liigi tasand,ökosüsteemi tasand,biosfääri tasand Clementsi ja Gleasoni koosluse kontseptsioonid Clementsi kliimakskoosluse kontseptsiooni eeldus on olnud kliima pikaajaline stabiilsus. Kliimamuutuste taustal võiks seega loobuda ökoloogide poolt dogmaatiliseks peetud kliimakskoosluse terminist, asendades selle sõnaga põline kooslus. Seda tehes peab arvestama, et Clementsi ideed elavad ka erinevate nimetuste all teadusmaailmas endiselt edasi. Clements avaldas esimese ökoloogiaraamatu Ameerikas 1905. aastal, tutvustades ideed taimekooslustest kui superorganismidest.
Tähtsaks vääriselemendiks on pioneerpuuliikide surnud puit ja vanad männid. 250 aastat tulest puutumata metsas surevad järjestikku puistust välja vanuse tõttu kuused ja vanad männid. Suktsessioon on jõudnud kliimaksstaadiumini. Tähtsaimateks vääriselementideks on surnud okaspuit ja mõned püsima jäänud vanad haavad. Erinevaealine mets on hõrenenud ja pioneerpuuliike näeb vaid üksikutes häiludes. Liigirikkus saavutab maksimumi. 10) Millised on kliimakskoosluse kuus tunnust? 1) koosluse produktsioon on võrdne lagunemisega, respiratsiooniga ehk hingamisega (orgaanilise aine lagunemisega); 2) suhteline püsivus ilmastikutingimuste suhtes; 3) kliimaksis on seotud suurim kogus orgaanilist ainet ja energiat, aineringe tsüklid on üha suletumad; 4) püsivate ja kliimakskooslusele iseloomulike liikide arv on suurim; 5) esindatud on liikide kõik vanuseastmed;
prevailing regional climate. Edaphic Climax When there are more than one climax communities in the region, modified by local conditions of the substrate such as soil moisture, soil nutrients, topography, slope exposure, fire, and animal activity, it is called edaphic climax. Succession ends in an edaphic climax where topography, soil, water, fire, or other disturbances are such that a climatic climax cannot develop. 42. Kas klimaatilise kliimakskoosluse puhul on kogu kliimavöötme piires liigiline koosseis ühesugune? Põhjendage Jah on küll selle pärast et kliima on määravaks teguriks- Kliimatiline kliimaks on see mille poole pürgida. Ühel kliimavõõtmel on sama kliima(logish)seega sama klimaatiline kliimaks. 43. Mis protsessi käigus siseneb energia ökosüsteemi? Primaarproduktsiooni käigus Autotroofide (produtsentide) poolt toodetud biomassina. 44. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus.
◦ Maastikuelemendid ◦ Populatsiooni struktuur ◦ Dendrokronoloogia ◦ Ajalooürikud, muistendid, nimed Mudelid Suktsessioon Ennustatavad muutused taimkatte dünaamikas Primaarne: ökosüsteemi kujunemine uuele pinnale, kus pole varem ökosüsteemi esinenud, puudub muld ◦ Pioneeriliigid ◦ 1-aastased liigid ◦ Mitmeaastased rohttaimed ◦ Puhmad/põõsad, valgust vajavad puud ◦ Varju taluvad liigid, kõrgekasvulised puud Kliimakskoosluse ajaks on kujunenud puude jaoks piisav mullakiht Dünaamika ajaskaala järgi Kliimakskooslus Kliimaks ehk ökoloogiline tasakaal: taimekooslus, mis kasvaks antud paigas juhul, kui kooslusel lastaks segamatult kasvada pika ajavahemiku jooksul. See oleks “lõplik” taimeliikide kogum, mis teoreetiliselt jääks igavesti antud alale kasvama, või seni, kuni stabiilsed tingimused mingil põhjusel muutuvad
a) hektari tagavarast t = G/GNORM b) hektari lõikepindalast, T = M/MNORM mõlemil juhul võrdleme andmeid sama kõrge normaalpuistu vastavate andmetega. NB!!! Täiuse järgi eraldatakse puistud, kui erinevus naabermetsaosadega on suurem kui 0,2. NB!!! 11. Puuliikide vahelduse bioloogilised alused ja kuuse vaheldumine lehtpuudega Puuliikide vaheldus bioloogilises mõttes pole midagi muud, kui vastavalt kasvukohatingimustele sobivaima liigi asumine vastavale kasvukohale ja sobivaima koosluse (kliimakskoosluse) väljakujunemine. Selliselt kujunevat tasakaalu võib rikkuda eeskätt inimtegevus (uuendusraied, kahjutuli jne.). Puuliikide vaheldumine mõjutab tugevasti mullatekkeprotsesse. Kuusk tekitab toorhuumust ja põhjustab muldade leetumist, mis viib kokkuvõttes mullaviljakuse alla. Lehtpuud seevastu aitavad kiiresti kõduneva varisega mullaviljakust taastada, luues soodsad tingimused ka kuuskede kasvuks tulevikus. Metsakasvataja seisukohalt tuleb hinnata puuliikide vaheldust alljärgnevalt:
annaabi.ee 
