Ka päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ilmakaartest olenevalt ebaühtlaselt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varjus olevad mullad püsivad jahedate ja niisketena. Eestis kõrgusevahed pole suured, muldade erinev soojenemine ja kuivamine on märgatavam kevadel. Mulla vanus arengu käigus saavutab muld aja jooksul küpsusseisundi. Ökosüsteemide puhul, mille koostisosaks maismaal on ka muld, nimetatakse sellist tasakaaluseisundit kliimaksiks. Mulla arengu käigus keemilised toitainevarud ammenduvad, murenemise piir kandub taimejuurtest sügavamale ning ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalainetega varustada. See tingib taimkatte hõrenemise ja mullaviljakuse langemise. Toitaineid lahkub rohkem, kui neid juurde tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes ja vulkaanide tuhal. Muldade väljakujunemine võtab aega sadu aastaid. Ootamatu geoloogiline tegevus, nt mandrijää tekkimine
toiteelementide ümberjaotumine nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub eri reljeefi osadel erinevalt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad seevastu jahedate ja niisketena. · Aeg (mulla vanus). Aja jooksul muld areneb - tekib mulla omadustele vastav taimkate, mullahorisontide järgnevus ja toitainete varu. Ökosüsteemide puhul nim. sellist tasakaalulist seisundit kliimaksiks. Keemilised toitainevarud ammenduvad, sest murenemisepiir kandub taimejuurtest sügavamale, ka põhjavesi ei suuda taimi mineraalelementidega varustada toiteelementide vähenemine- taimkatte hõrenemine, mullaviljakuse langus. Avaldub seda kiiremini, mida avatumaks muutub taimede ja mullavaheline aineringe- mullast viiakse toiteelemente rohkem ära, kui neid asemele tuleb. Noored mullad asuvad mere taganemisest vabanevatel rannikutel, mäestikes jne.
-allogeense vahetuse põhjustab suurema süsteemi muutus. Algpõhjuseks on tihti inimtegevuse otsene või kaudne mõju. -algkooslustele järgnevad vahetuse korras püsivamad kooslused, millesse uusi liike lisandub peamiselt kasvukoha ja valgusrežiimi muutumise korral. Selliseid järjestikuseid vahetusi nimetatakse suktsessioonideks, järjestikuseid kooslusi järgkooslusteks ja nende rida suktsessioonireaks. -kliimaksiks nimetatakse protsessi, kui muutlikud järgukooslused asenduvad lõpuks püsikooslusega. Kliimaksiõpetuses võib eristada 3 arenguastet: 1)monokliimaks – kõik kooslused ühes kliimavööndis muutuvad aja jooksul suktsessioonide käigus üha sarnasemaks, mesofüütsemaks, kuni lõpuks saavutavad ühise kliimaseisundi, mis jääb püsima kliima muutumiseni. 2)polükliimaks – kliimakseid on maastikus mitu ja koosluste konvergentsi ei toimu.
b. kirjutatud kujutised (näiteks lood, näidendid, ihade kirjeldused jmt) c. iha näitlemine otseselt või kujundite kaudu, kasutades mistahes abivahendeid d. lõhnad, mis on seotud ihaldatava isiku või situatsiooniga e. hääled, mis aitavad tekitada asjaga seotust tugeva kujutluspildi Selle rituaali sammuga peaksid kaasnema tugevad seksuaalsed emotsioonid. Kui vajalikud kujutlused on omandatud, peaks võimalikult tugev orgasm olema selle sammu kliimaksiks. See kliimaks peaks olema saavutatud ükskõik milliste masturbatoorsete või autoerootiliste vahendite abil, juhul kui neid läheb vaja. Kui orgasm on saavutatud, naase altar juurde ja jätka rituaali 11. sammuga. 10.2 Et tagada abi või edu sellele, kellele kuulub sinu sümpaatia või kaastunne (sina ise kaasa arvatud) Püsi altari läheduses ja hoides meeles võimalikult elavat kujutist isikust, keda sa aidata soovid
annaabi.ee 
