a 2015 Türi -1,8 2,5 16 -1,2 77,1 135,3 78,3 95,5 Vilsand 1,7 2,4 16,9 0,5 42,5 90,4 37,3 76.1 i Kliimaerinevuste põhjendus 1) Juuli keskmine õhutemperatuur on mõlemas jaamas kõrgem kui jaanuari keskmine õhutemperatuur, sest juulis on madalrõhkkond.Tekivad pilved,mis peegeldvad soojust tagasi.Jaanuaris vastupidi. 2) Jaanuari keskmine õhutemperatuur on Vilsandil kõrgem kui Türil, sest Vilsandi asub mere ääres
suuremõõtkavalised mikrokliima kaardid(1:10 000- 1:1000) 10. millised on euroopa kliima muutumise suunad? Temperatuurid tõusevad märgatavalt talveperioodidel, ning sademete hulk kasvab põhja- Euroopas kuid vähenevad lõuna- Euroopas. 5 11. millised on olulisemad tegurid regionaalsete kliimaerinevuste kujunemisel? Formuleeruvad globaalse kliimasüsteemi toime taustal. Iga kliimasüsteemi komponentide füüsikalised omadused on erinevad, mistõttu energia ja veevahetuse protsessid aluspinna ja atmosfääri vahel on nende alade kohal väga erinevad. 12. millised on tähtsamad eesti kliimat kujundavad tegurid? Globaalne kliima- euroopa kliima- läänemere regiooni kliima- Eesti akvatooriumi kliima –koha kliima – mikrokliima- fütokliima- mullakliima. 13. mis on lokaalne kliima?
Kliima on mingi paikkona ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus, kuid ilmastik on suhteliselt pika ajavahemiku (nt nädal, kuu, aasta) ilmade reziim. 6 27. Milles avaldub Läänemere mõju Eesti kliimale? (temperatuur, päikesekiirgus, pilvisus, sademed, lumikate, tuul jne) Too näiteid. Eesti-siseste kliimaerinevuste suurim põhjustaja. Sademete hulk 2x suurem, kui aurumine- niiske kliima. Aastas 100-110 pilves päeva, üle poole päikesekiirgusest saame hajuskiirgusena. Termiline inerts. Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele. Tugevamad tuuled ja tormid, briisid. Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel. Valdavalt lääne edela ja lõunatuuled. Kevadel palju põhjatuuli, suvel lääne, süg ja talvel edela ja lõunat. 28
rannikul. Geograafilisest asendist ja Läänemere naabrusest tulenevalt on sademete hulk 2X suurem kui aurumine. Sellest tuleneb: ý· niiske kliima; ý· tihe vetevõrk; ý· ulatuslik soostumine (valgvete halva äravooluga aladel). Rannajoone suure liigestatuse tõttu on ulatuslikul alal tunda mere mõju. Eesti kliima on üleminekuline mereliselt mandrilisele (paras-jahe niiske merelise ilmega kliima). Läänemeri Eesti-siseste kliimaerinevuste suurim põhjustaja · Mere kiirgusbilanss suurem kui maismaal · Mere albeedo 8-10 % on väiksem kui maismaal (üle 20 %) · Merel on suurem soojuse akumuleerimise võime, vee segunemine Tulemuseks mere aeglasem soojenemine ja jahtumine Läänemere mõju ranniku kliimale · Termiline inertsus · Õhu vertikaalse kihistuse kaudu mõju pilvedele ja sademetele · Tugevamad tuuled ja tormid · Briisid · Sademete ümberjaotumine ranniku lähistel Lumikate
annaabi.ee 
