1. Euroopa kliimavööndid. 1) Arktiline. a) Külm ja kuiv. b) Norra Teravmäed. 2) Lähisarktiline a) Põhja-Rootsi, Põhja-Soome. 3) Parasvööde. a) Mereline rohkem sademeid, temp kõigub vähe. b) Mandriline vähem sademeid, temp kõigub rohkem. 4) Lähistroopiline. a) Suvel kuum ja kuiv. b) Talvel jahedam ja niiske. c) Lõuna-Euroopa. Kliimadiagrammide lugemine, kliimadiagrammide järgi kliimavööndi määramine. 2. Mis kujundab Euroopa kliimat ja kuidas? 1) Euroopa kliimat mõjutab kõige rohkem soe Golfi hoovus. 2) Aasta ringi püsiv Islandi õhurõhumiinimum tekitab itta suunduvaid tsükloneid. 3) Assoori maksimum toodab kuiva ja sooja õhku. 4) Euroopa ida-ja kaguosa kliimat kujundab külmal poolaastal Aasia maksimum, mis põhjustab külma ja sademetevaest talve. 3. Euroopa veestik.
............................................................................................................. ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... 6. Iseloomusta ja võrdle kliimadiagrammide järgi Varssavit ja Vladivostokit. ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ............................................................................................
Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle kliimadiagrammide abil leht- ja segametsavööndi eri paikade kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. · Seal on paks huumushorisont. · Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel VEESTIK
Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle kliimadiagrammide abil leht- ja segametsavööndi eri paikade kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi- ja raua ühendeid. · Seal on paks huumushorisont. · Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel VEESTIK
PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 1. Vegetatsiooni perioodiks nimetatakse aega, mis soojuse ja niiskuse poolest sobib taimede kasvuks. Eestis algab vegetatsioon, kui ööpäeva keskmine temperatuur tõuseb üle +5 C. o a) Määrake kliimadiagrammide järgi vegetatsiooniperioodi pikkused Niameys ja Warssavis. Warssavis on vegetatsioonipikkus aprillist oktoobrini, kui temperatuur jääb üle 5 kraadi. Vegetatsiooniperiood on Niameys umbes 3 - 4 kuud, kuna siis muutub seal keskkond liiga kuivaks. b) Kummas linnas on vegetatsiooniperiood pikem? Põhjenda Vegetatsiooniperiood on Warssavis pikem, sest seal on niiskem. Niameys on enamus aega aga kuiv ja palav. 2. Kas toodud väide on õige või väär. Väär väide paranda õigeks.
Mõisted: pinnamood ehk reljeef, vana ja noor mäestik, absoluutne kõrgus, suhteline kõrgus,kurrutus, samakõrgusjoon ehk horisontaal, murenemine, erosioon, karst; KLIIMA · teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus, · pinnamood, valitsevad õhumassid, õhuringlus, ookeanide ja merede lähedus ning hoovused, selgitab nende mõju kliimale, sh Eesti kliimale; · iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha (sh Eesti) kliimat; · leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega; Mõisted: ilm, kliima, atmosfäär, päikesekiirgus, õhurõhk, õhumass, kõrg- ja madalrõhuala, passaadid,läänetuuled, mandriline ja mereline kliima, samatemperatuurijoon e isoterm; VEESTIK · iseloomustab joonise abil veeringet;
Need mäestikud on seotud riftistumise ehk maakoore õhenemisega. Tüüpiliseks näiteks on Ida- Aafrika riftivöönd. Erosiooniliste mägede heaks näiteks on kuulsad Guilini karstimäed Hiinas. Vulkaanilised mäed on vulkaanid. Osad neist on moodustunud merepõhjas ja ulatudes merepinnast kõrgemale, moodustuvad nende tippudest saared ja saarestikud. Sellised saarestikud on väga omased näiteks Okeaaniale. 3. Teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha kliimat. Kliimat kujundavad tegurid: Geograafiline laius(päikese kiirte langemisnurk)-sellest sõltub päikese kiirguse hulk Lähedus maailmamerele-liikudes sisemaa suunas sademetehulk väheneb, suvel temp. tõuseb ja talvel langeb Hoovuste mõju- 1) soojad hoovused toovad kaasa sooja ja sademed 2) külmad hoovused toovad kaasa külma Pinnamoe mõju- kõrguse kasvades temp
Kirjelda nii talvist kui ka suvist Eesti ilma, mida on kujundanud tsüklon / antitsüklon. Sügisel ja talvel mõjutavad eesti ilma tsüklonid, need toovad siia vihma ja külma Kevadel ja suvel mõjutavad eesti ilma antitsüklonid, juhul kui need troopilised antitsüklonid siia üldse jõuavad, toovad sooja, selge ja päikselise ilma 3. teab kliimat kujundavaid tegureid, oskab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil analüüsida ja põhjendada etteantud koha kliimat; konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: geograafiline laius; kaugus ookeanidest ja meredest; soojade, külmade hoovuste mõju pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes); valitsevad tuuled Võrdle Londoni ja Saratovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51º N ja Saratov 52º N.
· Suvel kaasneb soe ja palav ilm, talvel aga käre pakane SOE FRONT tekib kui soojem õhumass liigub külmemale peale. Soe niiske õhk kerkib külma õhu kohale tekitades pilvekihi, mis toob kaasa kergeid sademeid ning talvel põhjustab jäidet KÜLM FRONT esineb siis kui külmem õhumass liigub soojale alla, tekivad rünksaju pilved mis toovad kaasa temperatuuri languse ja tekivad sademed ning äike. Talvel hakkab sadama lund ja tuiskama. e) Kliimat kujundavad tegurid, kliimadiagrammide analüüsimine. f) Kliima mõju teistele loodus komponentidele ja inimtegevusele. KUIDAS MÕJUTAVAD KLIIMA TEGURID NEID KOMPONENTE PÕLLUHARIMI NE LOOMASTIK TAIMESTIK VEESTIK g) Kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine, happesademete ja sudu tekkepõhjused ja mõju keskkonnale. KASVUHOONE EFEKT - Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn.
anne sooritus eesti vene noor- neiud muse muse % keeles keeles mehed % % 61. 2 31,62 32,29 22,32 36,22 27,72 52,5 13,2 62. 2 30,88 31,45 23,00 33,25 28,88 39,8 9,8 21. Järgmistele küsimustele vastake kaardi ja kliimadiagrammide põhjal. 21.1. Kaardile on märgitud kolm samal laiuskraadil asuvat linna: St. John`s, Plymouth ja Kiiev. Milline kliimadiagramm, millise linna kliimat iseloomustab? Põhjendus andis 1 punkti, kui oli välja toodud seos kliimanäitaja ja asukoha vahel. (osaülesanne 63; 64) Kiievi kliimat iseloomustab diagramm C, sest kõige suurem temperatuuriamplituud ja vähe sademeid, asub sisemaal. (osaülesanne 65; 66) Plymouthi kliimat iseloomustab diagramm B, sest kõige rohkem
dite levikut, tähtsamate kultuurtaimede peamisi kasvatuspiirkondi; oskab tuua näiteid vee ka- sutamise ja kaitse kohta, kasutada trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, joo- niseid, pilte, tekste, internetti, teatmeteoseid informatsiooni leidmiseks, objektide, protsessi- de/nähtuste kirjeldamiseks, seoste leidmiseks ning otsuste, järelduste ja üldistuste tegemiseks, olukordade hindamiseks, iseloomustada temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil ette- antud koha kliimat ja põhjendada seda kliimat kujundavate tegurite abil, tuua näiteid kliima ja inimtegevuse vastasmõjust, kirjeldada peamiste loodusvööndite loodust, iseloomustada loo- dusvööndite kliimat, veestikku, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsida nendevahelisi seoseid, 27 BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006
annaabi.ee 
