KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Nimeta atmosfääri kihid Eksosfäär, termosfäär, mesosfäär, sratosfäär, troposfäär 2. Nimeta atmosfääri koostises olevaid gaase Lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas 3. Mis on primaarsed, mis sekundaarsed kliimatekketegurid? P: päikesekiirgus, maa karakteristikud. S:asukoht, taimkate, inimtegevus 4. Oskan analüüsida kliimadiagrammi 5. Mis on albeedo? On pinna peegeldumisnäitaja 6. Kirjelda õhu liikumist ja ilma tsüklonis ja antitsüklonis 7. Mis jõud mõjutavad tuulte kujunemist? Gradientjõud, Coriolisi jõud 8. Globaalse õhuringluse skeem 9. Analüüsi atmosfääri saasteallikate mõju (4 probleemi oskan lahti seletada) Füüsikalised: soojusreostus, müra ja vibratsioon, radioaktiivsed ained. Keemlised: plastikud, raskemetallid, aeroolid, orgaanilised ained.
Parasvöötme metsad ja rohtla Kordamine kontrolltööks, Õ lk 26-47, TV lk 10-19 1. Kus paiknevad parasvöötme okasmetsad, sega- ja lehtmetsad ja parasvöötme rohtlad? Näita kaardil. 2. Iseloomusta kliimat parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlas (temp suvel, talvel, amplituud, sademed, tuuled). 3. Kliimadiagrammi lugemine, võrdlemine. 4. Kirjelda taimestikku ja loomastikku parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades, rohtlates. Nimeta ka liike ja nende kohastumusi. 5. Koosta toiduahel. 6. Iseloomusta inimtegevust okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlates. 7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9
8. Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi. 9. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust joonise abil. 11.Iseloomusta õhumasside paiknemist joonise abil. 12.Märgi maakera joonisele polaarjooned, pöörijooned, poolused, ekvaator. Kohad, kus päike on seniidis ja kus esineb polaaröö- ja päev. 13.Iseloomusta temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat. 14.Iseloomusta õhu liikumist tsükloni ja antitsükloni korral ning nendega kaasnevat ilma. 15.Iseloomusta ja selgita skeemi abil ilmamuutusi sooja ja külma frondi üleminekul. 16.Selgita õhu saastumist ja selle tagajärgi. 17.Too näiteid ilmakatastroofide kohta ja selgita nende teket ja tagajärgi. 18.Too näiteid atmosfääri kaitseks tehtava rahvusvahelise koostöö kohta.
Kliimategur Kairo London Kaugus ekvaatorist 30 kraadi põhjapool 51 kraadi põhjapool Kõrgus merepinnast 33m 7m Kaugus meredest Umbes 200 km Umbes 100 km Valitsevad tuuled Passaadid Läänetuuled Hoovused Puuduvad Puuduvad 5. Mida huvitavat sain teada, mis mulle meeldis ? Sain teada kuidas teha kliimadiagrammi, milline kliima on Londonis ja Kairos. Meeldis, et ülesanne läbi sai.
Tavaliselt kasutatakse kliima iseloomustamiseks kuu keskmist sademete hulka ja aasta keskmist sademete hulka. 3. KLIIMADIAGRAMM Kliimadiagramm on diagramm, millel kujutatakse mingi koha sademete ja temperatuuri keskmist kuude lõikes. Tavaliselt esitatakse sademete hulk tulpadena ning temperatuur joone abil. Kliimadiagrammil tuuakse ära koha nimi ja vahest ja koha kõrgus merepinnast ning aastane sademete hulk. Näitena võiks tuua siia Tallinna kliimadiagrammi. Diagrammilt saame teada aastase sademetehulga, antud juhul on see 653 mm aastas. Samas on joone abil näidatud kuude keskmised temperatuurid ja tulpade abil sademete hulgad kuude lõikes. 4. SADEMED Järgnevalt lühike ülevaade erinevatest sademete liikidest. 4.1. Vihm Vihmaks nimetatakse sademeid, mille käigus langevad maapinnale vedela vee piisad. Vihmapiisad tekivad pilvedes, kui õhuvoolud põhjustavad imeväikeste veepiiskade omavahelise põrkumise
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia
17. selgitab joonise abil Maa kiirgusbilanssi; 18. selgitab üldist õhuringlust ( kagu- ja kirdepassaadid, parasvöötme läänetuuled, polaaralade kirde- ja kagutuuled, mussoonid); 19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul; 20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; MÕISTED HÜDROSFÄÄR 23. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades;
KLIIMA · teab tähtsamaid kliimat kujundavaid tegureid: geograafiline asukoht, absoluutne kõrgus, · pinnamood, valitsevad õhumassid, õhuringlus, ookeanide ja merede lähedus ning hoovused, selgitab nende mõju kliimale, sh Eesti kliimale; · iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide abil etteantud koha (sh Eesti) kliimat; · leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega; Mõisted: ilm, kliima, atmosfäär, päikesekiirgus, õhurõhk, õhumass, kõrg- ja madalrõhuala, passaadid,läänetuuled, mandriline ja mereline kliima, samatemperatuurijoon e isoterm; VEESTIK · iseloomustab joonise abil veeringet; · teab Läänemere eripära, selgitab Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme ning nende põhjusi; · teab ja tunneb joonistel ning piltidel ära jõega seotud elemendid: jõe lähe ja suue,
vananeb enneaegselt, Kahjustuvad silmad, Nõrgeneb organismi immuunsüsteem Sudu- Suits + udu = sudu Soodustavad tegurid on suur õhuniiskus (üle 85%) ja sombune ilm ning linna asukoht nn “looduslikus kausis”. Tööstuslik õhusaaste, mis kaasneb kütuste põletamisega. Tahm ja väävlioksiidid reageerivad veeauruga. On tapnud tuhandeid inimesi Londonis, Manchesteris, Glasgows. 11. Iseloomusta temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat. TV lk 46 12. Soojade ja külmade hoovuste mõju kliimale Tv lk 46 Soe – soojem, kujunevad tõusvad õhuvoolud, mis toovad kaasa pilvi ja sademeid Külm –külmem, tekitab laskuvaid õhuvoole ja takistab sellega sademete teket. 13. Võrdle mandrilist ja merelist kliimat. TV lk 46 ja 47 Mereline kliima tekib ookeani või mere kohal. Iseloomulikud tunnused: õhk niiske; ööpäevane õhutemperatuuri amplituud on väike;
temp muutused alaneb tõuseb tuul suund ,uutub edelast loodesse suund muutub kagust edelasse sademed frondil ja frondi taga frondi ees ja frondil õhurõhk tõuseb alaneb langeb 23. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; Konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: · geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist ehk päikesekiirguse hulk · atmosfääri tsirkulatsioon ehk valitsevad tuuled ja õhumassid · kaugus ookeanidest ja meredest; soojade, külmade hoovuste mõju · pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes Võrdle Londoni ja Saraatovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi. London asub 51°N ja Saratov 52° N. 24
Igilumi ja jää Igilumi- ja jää hoiavad kliimat jahedana. Samas aga sulades todavad need näiteks jõgesid 2. Maakera kõik paigad ei saa ühepalju soojust ja valgust. Millest see tingitud on? 1p See sõltub koha geograafilisest laiusest: Pooluste lähedal on Maa pinna ja päikesekiirte vaheline nurk väike. (Need alad saavad vähe soojust) Ekvaatori lähedal langevad päikesekiired maapinnaga risti (otse lagipähe)-need alad saavad palju soojust 3. Iseloomusta eelneva kliimadiagrammi põhjal kliimat! 1p Sademete hulk on juunist septembrini suurem, kui ülejäänud aastal, aga sajab aastaringselt. Samas temperatuur on väga muutlik, kõikudes nullist kraadist ca. Seitsmeteistkümne kraadini 4. Arutle kuidas kliima mõjutab inimest ja inimene kliimat 1p Kliimamuutus mõjutab iga inimest. Valitsustevaheline Kliimamuutuste Nõukogu on koostanud
Kuigi see efekt on vajalik, et elu saaks maal püsida. Aastaaegade teke Kuna maa pöörlemistelg on kaldu (23,5 kraadi), saavad põhja- ja lõunapoolkera aasta jooksul erineval hulgal kiirgusenergiat. See kutsubki esile aastaaegade tekkimise. Kevadest sügiseni on keeratud Maa põhjapoolkera rohkem päikese poole, saab kiirgust rohkem. Tekib kaa pooluste ümbruses polaaröö ja polaarpäev. Ekvaator saab enamvähem võrdse koguse kiirgust. ILMAKAARDI ISELOOMUSTAMINE KLIIMADIAGRAMMI KIRJELDAMINE Kliima kujunemine Kindlad tegurid: Maa kaugus Päikesest, maa kuju ja mass, pöörlemistelje kaldenurk, Maa asend Päikesesüsteemis. Mingi koha kliimat kujundavad kliimategurid: 1. Päikesekiirgus – mida suurem nurk, seda soojem, mida suurem hulk, seda soojem 2. Aluspinna iseloom – mida krobelisem ja tumedam, seda paremini neelab päikesekiirgust. 3. Õhuringlus – madal või kõrgrõhkkond vms Üldine õhuringlus
Iga loodusvööndi liigi all on väikesed testid. Joonis 1. Esimene testi näide loodusvööndite kohta. 1 Tekst 2 3 4 Joonis 2. Tasemetöö skeem, teksti ja nuppude paigutus Tähendused. 1. Nuppuga1, saab edasi liikuda järgmisele lehele 2. Tekst kastis tähendab pealkirja. 3. Nupud 2-4 on vastus küsimusele, kas õige või vale. Selline näeb välja esimene test. Selles testis tuleb kolme kliimadiagrammi vahel välja valida õige vastus. Kui õpilane valesti vastab, siis antakse üks katse veel. Joonis 3. Teise testi näide loodusvööndite kohta. 1 Tekst 2 3 4 Joonis 3. Kontrolltöö skeem, teksti ja nuppude paigutus Joonis 4. Kontrolltöö skeem, teksti ja nuppude paigutus Tähendused. 1.Nuppuga 1, millega saab edasi liikuda järgmisele lehele. 2. Tekst kastis tähendab pealkirja ja küsimusi. 3
õhk on liikumatu ning õhurõhk võrdub kõrgemal asuva õhu kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhuga. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Seda väljendatakse tavaliselt hektopaskalites või millimeetrites elavhõbedasammast. Keskmine õhurõhk merepinna kõrgusel keskmisel temperatuuril 15 °C on 1013,25 hPa. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb ta poole võrra. 20. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; Kliimat kujundavad tegurid: · Päikesekiirguse hulk · Õhuringlus · Ookean · Merehoovused · Reljeef konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: · geograafiline laius; · kaugus ookeanidest ja meredest; · soojade, külmade hoovuste mõju · pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes); · valitsevad tuuled Kliima on Maa või mõne selle piirkonna temperatuuri, sademete jm. statistiline iseloomustus.
põhjavee väljapumpamine jmt Põhjavee reostumine: tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekogudesse, pinnasesse, põllumajandusreostus (üleväetamine ja valel ajal väetamine, reostus sõnnikuhoidlatest), transpordireostus (õnnetused teedel, teede soolatamine), olmereostus jmt 41. Suure veevõtu korral tekitatakse nn põhjavee alandus- ehk depressioonilehter. Selgita, kuidas võivad järgmised tegurid põhjustada olulist põhjavee taseme langust: 42. Iseloomustage ja põhjendage kliimadiagrammi abil selles kliimavöötmes voolava jõe veerežiimi. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. vahemereline kliima, suurvesi on talvel, madalvesi on suvel (sademeid on vähem ja temp. kõrge ehk siis on ka aurumine). Vahemerelises kliimas veetase kõigub palju, kuna kõik sademed tulevad talvel (talvel 10 kraadi, suvel 30) 43. Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui kaevust A linna tarbeks intensiivselt vett välja pumbata
Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. 19. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 20. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 21. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks soojuskiirguse
Milline ilm on tõenäoliselt punktis A (kaart tsükloniga) variant, et kirjeldused on ette antud. 20. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; (teemakaartide, kliimadiagrammi lugemisoskus, analüüsija üldistusoskus) Konkreetse koha kliimat kujundavad (geograafilised) tegurid: 1) geograafiline laius e päikesekiirguse hulk; 1) kaugus ookeanidest ja meredest 2) soojade ja külmade hoovuste mõju 3) reljeef e pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes), sademete "püüdmine" 4) valitsevad õhumassid Võrdle Londoni ja Saratovi kliimat ja selgita erinevuste põhjusi
990 986 982 M Külm õhk Soe õhk Külm õhk Külm front Soe front ................ 23. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; Kliimat kujundavad tegurid: · Geograafiline laius. · Kaugus ookeanidest ja meredest. · Soojade, külmade hoovuste mõju. · Pinnamood (kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes). · Valitsevad õhumassid, tuuled. 24. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; · TUUL- õhu horisontaalne liikumine maapinna suhtes. Mõjutatud õhurõhkude erinevusest.
sademeid vähe 4. HOOVUSED suure hulga ookeanivee püsiv liikumine kindlas suunas soe hoovus temperatuur kõrgem sademeid rohkem ( !! tõusvad õhuvoolud ) külm hoovus temperatuur madalam sademeid vähe ( !! laskuvad õhuvoolud ) 5. Pinnamood mõjutab õhumasside liikumist ( mäestik/tasandik ) kõrgustike tuulepoolsetel nõlvadel sademeid palju (tõusvad õhuvoolud! ) absoluutse kõrguse kasvades langeb temperatuur = kõrgusvööndilisus 1 km - 6° C Kliimadiagrammi lugemisel: kõige kõrgem temperatuur kõige madalam temperatuur temperatuuri amplituud sademete hulk sademete reziim ( sademeterikkam aastaaeg ) TSÜKLON e. madalrõhkkond - sademeterohke, suvel jahedam, talvel pehmem ilm ANTITSÜKLON e. kõrgrõhkkond kuiv, suvel palav, talvel väga külm Mandriline kliima-ehk kontinentaalne kliima-iseloomulik õhutemp suhteliselt suur ööpä'evane ja aastane kõikumine, väike sademetehulk, ja õhuniiskus võrreldes merelise kliimaga.
kagutuuled, mussoonid); .................................................................................................................................. 25 19. selgitab joonise abil õhu liikumist tsüklonis ja antitsüklonis ning nendega kaasnevaid ilmastikunähtusi. Selgitab joonise abil sooja ja külma frondi teket ning ilma muutumist sooja ja külma frondi üleminekul;...... 25 20. teab kliimat kujundavaid tegureid ning analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat;...................................................................................................................................................... 26 21. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; ................................................ 27 22. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning
alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Sademeid ei esine. 23. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 24. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks
alguses üle soe front ja seejärel külm front. Mõlemaga kaasnevad sademed. Tsükloni põhjapoolses osas valitsevad idakaarte tuuled ja fronte pole. Temperatuur jääb suhteliselt madalaks, aga sademeid võib olla rohkesti. Talvel kaasneb tsükloniga pehme, suvel aga jahe ilm. Kõrgrõhkkonna (antitsükloni) puhul on vastupidi talvel on ilm pakaseline ja suvel päikeseliselt soe. Ssademeid ei esine. 23. teab kliimat kujundavaid tegureid, analüüsib temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi abil etteantud koha kliimat; 24. analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 25. teab kasvuhooneefekti süvenemise, osoonikihi hõrenemise, happesademete ja sudu tekkepõhjusi ning mõju keskkonnale, toob näiteid inimtegevuse mõjust atmosfääri koostisele; Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Peamiseks
annaabi.ee 
