Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast
mis on antud haiguse täpne patofüsioloogia. Alzheimeri tõve puhul võib öelda, et patogenees
pole teada, kuigi levib mitmeid erinevaid hüpoteese. Hüpoteesidest tuntumad on amüloid, tau
ja kolinergiline hüpotees. Alzheimeri tõve patofüsioloogia ja geneetika kindlaks määramist
raskendab juba erinevate Alzheimeri tõve vormide esinemine. Üldjuhul satuvad Alzheimeri
põdevad isikud meditsiini huviorbiiti alla alles siis, kui nende haigus avaldub kliiiniliste
sümptomite. Kliiniliste sümptomite esinemine üldjuhul eeldab ka tugevate patoloogiliste
muutuste olemasolu närvisüsteemis. See tähendab omakorda seda, et algse põhjusliku faktori
selgeks tegemine on raskendatud. Alzheimeri tõve patogenees on tõenäoliselt
multifaktoriaalne ning tekib mitme teguri koostoimel. Antud teguriteks on arvatavasti kõrge
iga, geneetiline eelsoodumus ja kokkupuude haiguse teket soodustavate keskkonna
teguritega.
Kasutatud kirjandus
1
annaabi.ee 
