Kuidas kallistada kliente
meeldib suhelda inimestega olenemata nende välimusest, rahvusest, vanusest või soost. Heal teenindajal
ei tohiks olla kliendi kohta halba arvamust, sest klient on see, kes toob palga. Ka ei tohiks
klienditeenindaja ise näha välja selline, et ostjal tekivad tema kohta kohe eelarvamused.
Eesti ühiskonnas on toidupoe müüja peaaegu nagu sõimusõna. Inimesed ei taha kuidagi mõista, et kui
poleks kedagi, kes kassal nuppe vajutaks, jääks ka külmkapp tühjaks. Kui kliendid suhtuks
klienditeenindajatesse paremini, inimlikumalt, oleks kindlasti ka müüjad rõõmsamad. Heas tujus
teenindaja leti taga jätaks kliendile positiivse jälje ja nii paraneks asi ka järkjärgult.
Raamatus toodud näited kallistamise kohta Eestis ilmselt ei töötaks. Meie inimesed on liiga
tagasihoidlikud, et kutsuda klienti eesnimepidi, isegi sinatada, samas liiga omakasupüüdlikud ja ahned,
tasuta kohvi ja suupistete pärast tuldaks kohale ka ilma ostusoovita.
Näiteks käis mu hea sõbranna Ameerikas ostureisil
annaabi.ee 
