Ateena mereliidus. Ateena suurriigipoliitika oma liitlaste suhtes viis selleni, et Deelose sümmahhia muutus Ateena arheeks, linnade sõjalis-pol. liiduks Ateena ülemvõimu all, kus liitlased olid tegelikult Ateena alamateks. Ateena hakkas ise määrama forose suurust vastavalt iga linna jõukusele. Teine viis, kuidas Ateena tugevdas oma võimu liitlaslinnade üle, oli nende kohtuõiguste piiramine. Oma võimu kindlustamiseks asutasid ateenlased liitlaste maadele kleruuhiaid. Võtnud linnalt ära mingi osa maad, jaotati see Ateena kodanikele. Liidus rahulolematus ja seepärast ka mitmed ülestõusud Ateena vastu, mis too oma võimsa laevastikuga edukalt maha surub. Suurim ülestõus Samosel. Sellega on seotud ka Periklese ekspeditsioon Mustale merele. Retk lõppes rea tugipunktide loomisega M mere äärsetes linnades. Ateenas süveneb varanduslik kihistumine ja opositsioon Periklese vastu. Aitab Ateenast, suund saarele. Kreeta Kreeta sots.-maj
Ateena valitses kindlalt oma liitlaste üle. Liidukasse oli toodud Deloselt Ateena akropolile ja ateenlased kasutasid selle vahendeid oma äranägemise järgi. Liitlaste sisepoliitikasse ateenlased eriti ei sekkunud, kuid nõudsid siiski tähtsamate kohtuasjade lahendamist Aeena kohtutes. Kogu mereliidus kehtis Ateena raha ja kaalu- ja mõõdusüsteem. Peale selle rajasid ateenlased mõnede liitlaste territooriumile oma kodanike asulaid kleruuhiaid (kleros jaosmaa; kleruuhia on seega jaosmaa-asula). Enamus liitlasi oli loobunud laevade saatmisest liidulaevastikku ja piirdusid vähem kuluka forose-maksmisega. See tähendas aga ateenlastele võimalust tugevdada oma laevastikku liitlaste arvel. Samas edendas mereliidu ühtne raha-ja kaalusüsteem kaubandust, ateenlased tagasid merede turvalisuse ja kuna liitlasriikide sisetülide korral toetasid nad reeglina demokraatlikke mitte oligarhilisi rühmitusi, suhtus liitlasriikide
annaabi.ee 
