kunagi Antoniuse vaenlasi toetanud. Oma ilu ja tarkusega õnnestuski tal Antoniust veenda. Mida ta selleks mängu pani, võib ainult oletada. Kas ta hiljem armus Antoniusesse? Ilmselt küll, sest ta sünnitas ju lapsed, ja jälle enne, kui temast sai Marcus Antoniuse naine. Ajalugu teab vaid, et Antonius armastas tõesti Kleopatrat ja nende lapsi, sest ta ei suutnud ilma nendeta olla. Ta pühendas ka vallutatud maad Kleopatrale ja oma lastele. Aga kas Kleopatra Marcus Antoniust sama tugevalt armasta, ei saa me jällegi teada. Pärast Antoniuse surma sundis teda vabasurma valima võib-olla vaid hirm, et Octavianus teda oma triumfil esitleb kui vangi. Kunagi varem ju tuli ta Rooma koos Caesariga kui võrdne. Kas see oli vaid häbi, mis Kleopatrat mõjutas, või oli see siiski igatsus surnud armsama järele? Vist ei saa me sedagi teada.
Kuid vend ja õde vaidlustasid tema trooni ja ta pidi nad kõrvaldama, et end kindlalt tunda. Aastal 46 ekr sõidab Kleopatra koos lapsega Rooma. Veel loodab ta oma aja vägevaimat meest täielikult enda poole võita, aga Caesar kes Aleksandrias oli tema võludele alistunud, ei kaota Roomas pead. Kuid Caesari aeg hakkab otsa saama. Kui Caesar märtsis mõrvatakse, tõttab Kleopatra Egiptusesse tagasi. Võimule tuleb Caesari ustav kaaskondlane Antonius. On üsna tõenäoline, et Caesar õpetas Kleopatrale riigivalitsemiskunsti ning sõjalist strateegiat ja taktikat. 2.2 Marcus Antonius ja Kleopatra Nad tapavad ja mõrvavad, nad võidavad ja kaotavad lahinguid ja nad armastavad teineteist, saavad lapsi ja joovad veini. Mõlemad on nii võimujanulised. Kleopatra oli väga huvitatud oma ülevõimust ning harjunud selle nimel tapma. Juba noorest east oli Antoniuse põhitegevuseks sõda. Kodusõja ajal kutsub Antonius Kleopatrat läbirääkimistele
kingitus. Tuppa toodi vaip, mille kaks teenrit Caesari silme ees lahti rullisid. Vaiba seest veeres välja napilt riietatud Kleopatra, kes oli siis 22-aastane. Selline oli Kleopatra ja Caesari esimene kohtumine. Pärast nelja kuu pikkust sõda Caesari jõudude ja Ptolemaios XIII vahel, saabusid Rooma abiväed. Ptolemaios oli sunnitud Aleksandriast põgenema ning usutakse, et ta uppus Niiluse jõkke. Caesar taastas trooni Kleopatrale ja tema nooremale vennale Ptolemaios XIV-le (siis 13-aastane). Kleopatra vallutas Caesari südame ning neil sündis poeg Ptolemaios Caesar, hüüdnimega Caesarion. Ema kuulutas pisipoja jumalkuningaks, Isise pojaks. Kuid Caesar ise ei tunnistanud kunagi, et poiss tema järeltulija oli. Kleopatra soovis, et too teeks poisist pärija, aga Caesar keeldus, valides tema asemel oma venna pojapoja Octaviani. Aastatel 46-44 eKr elas Kleopatra koos Ptolemaios XIV ja Caesarioniga Caesari kutsel
Aleksandrias, riiklik uurimisasutus. Pergamoni altar - tänapäeval asub Berliinis. Kujutatakse jumalate võitlust gigantidega, Väike-Aasias Pergamonis. On 36m lai. Pergamoni amfiteater - akropol asub kõrgel künkal, kust avaneb imeline vaade Pergamoni linnale. Pergamon oli üks antiikmaailma kuulsamaid teadus- ja kultuurikeskusi. Siin asub ka kuulus Zeusi altar, mis on üks suuremaid alatreid. Hea akustikaga. Ülisuur raamatukogu. Marcus Antonius kinkis selle pärast Rooma riigiga ühinemist Kleopatrale. Altari rekonstruktsioon asub Berliini Pergamoni muuseumis.
· Ig a koer on oma kodus tugev ja vapper. Küprosest võiks kõnelda veel mõndagi. Kas teate, et... ...üks Inglise koninganna on kroonitud Küprosel? ...muflon on teatud liiki lammas? ...prohvet Muhamedi perekond on Küprosele maetud ? ...armsam kinkis saare Kleopatrale? ...pealinna Nikosiat poolitab piirjoon? ...liiklus on vasakpoolne? Kasutatud kirjandus Internet : http://www.goadventure.ee/index.php?m1=4&m2=191 http://www.travelin.ee/index.php?lang=est&show=search&search_string=küpros Google pildiotsing http://et.wikipedia.org Raamatud: Eesti entsüklopeedia 5 Axis Geograafia Entsüklopeedia Ümber Euroopa Saage tuttavaks....Küpros
järgi toimusid assüürlaste, agiptlaste ja pärslaste rünnakud. 6. sajandil e.Kr. vallutati Küpros pärslaste poolt. 1.3. Roomlased Aleksander Suur lõpetas pärslaste võimu Küprose üle 333. aastal e.Kr. Kõigepealt sai saar Makedoonia riigi, hiljem Ptolemaioste impeeriumi osaks. Just sellel ajal tõusis esile Roomas impeerium, mis muutus ka üle maailma vägevaimaks nähtuseks. Küpros langes Rooma alluvusse esimesel Kristuse-järgsel sajandil. Julius Ceasar kinkis saare Egiptuse Kleopatrale, kuigi tegelikult jäi see siiski üheks Rooma riigi provintsiks. Rooma-ajal tabas Küprost mitu looduskatastroofi nende hulka kuulusid maavärinad, põud ja näljahädad. Selle käigus hävis palju ehitisi, varises koguni terveid linnu ja vallandusid rüüstelaindeid. Kui Rooma impeerium lagunes, sattus Küpros Bütsantsi valitsemise alla. 1.4 Türklased Küpros ujutati üle 7. Sajandil araablaste poolt, nad rüüstasid ka terve saare paljaks ja rajasid