Vana-Kreeka - selle kultuur ja mõju tänapäeva maailmale
kõige tähtsam, neid treeniti sõduriteks.
Tähtsa asjaoluna kujunesid välja ka tüüpilised valitsemisviisid, ulatudes jõule toetuvast
türanniast kuni valitavate ametikohtadega demokraatiani. Kreeka linnriikidest jättis kõige
sügavama jälje Euroopa ja muu maailma kultuurilukku Ateena. Seda eeskätt oma
demokraatlike institutsioonide ja põhimõtete väljaarendamisega, milles otsustav
edasiminek toimus 6. sajandil eKr. See kõik sai võimalikuks tänu kahele mehele, Salonile
ja Kleisthenesele, kes panid lõpu onupojapoliitikale. Sellega pandi alus rahvakoosolekutele
– demokraatiale. Tänu sellele tõusis kõnekunsti suur tähtsus ja praktiline väärtus, sest
paljud majanduslikud ja poliitilised otsused sündisid avalikel koosolekutel. Üheks kõige
hiilgavamaks kõnemeheks peeti Demosthenest.
Kreeka kultuuri arengule aitas kaasa ka filosoofia. See, mida lääne kultuuris on
aastatuhandeid nimetatud filosoofiaks, sai alguse 7. sajandil eKr. Esimeseks filosoofiks
annaabi.ee 
